Eesti Nõukogude võimu all
EKP Keskkomitee büroo. Parteid juhtisid EKP Keskkomitee esimesed sekretärid Karl Säre,
Nikolai Karotamm, Ivan Käbin, Karl Vaino ja Vaino Väljas.
1944-1947 tegutses Moskvas ÜK(b)P KK Eesti büroo. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk
oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P KK Eesti büroos ja
alles seejärel EK(b)P KK büroos. EKP tegutses Tllinnas asuva EKP Keskkomitee ning
piirkondlike allasutuste linna-ja rajoonikomiteedena. Pärast 1924.aasta 1. detsembri
riigipöördekatse mahasurumist keelustati Eesti kommunistide tegevus. 1938.aastal siiski
varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta 1.detsembri
riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne
1940.aasta juunit 120-130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas Johannes Varese valitsuse
sisekaitseülem Harald Haberman Eesti Kommunistliku Partei keelustamise 4.juulil 1940.