Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine;
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned)
korraldatud läbirääkimistel - Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine o Ehitise tehnosüsteemide kavandamine o Ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine o Ehitise elueast lähtub ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt
(klaas). Näitena võib tuua Tartu kaubamaja. 18. Mis teeb ehitise huvitavaks? vastuvõetavaks? otstarbekaks? Igaüks peab sellele ise vastama, sest see on omaarvamuse küsimus. 17. Nimetage tänapäeva suurimaid ehitisi 19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22
Maakasutus on Karijärvel järgmine: põllumajanduslikku maad 21%, metsa 44%, sood 9 % ja muud maad 26%. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195 4,6467268.99425287&LANG=1Põllumajanduslikust küljest tegeldakse piirkonnas kartulikasvatusega (saak 11-16 000 t), veisekasvatusega (15-20 000), seakasvatus (15-30 000) ja linnukasvatusega (50-200 000). Suuremaks rajatiseks on kõrgepingeliin. Muldkate koosneb Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjatest ja leetunud muldadest. Haritava maa kvaliteet on Karijärvel võrreldes teiste põllumaadega Eestis kõrge 45-50 hindepunkti. Taimkattel, kivisusel ja mullaelustikul peatutakse iga sügavkaeve juures eraldi. [4][6] 9 4. Muldkatte koosseis 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis
Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine;
korraldatud läbirääkimistel - Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine o Ehitise tehnosüsteemide kavandamine o Ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine o Ehitise elueast lähtub ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt
34 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3. Külastajate rahulolu: 2003. aastal kasutati teenustest kõige rohkem piirkonna teid (96%), peatuskohti (89%), prügikaste (84%), infostende (82%) ja käimlaid (76%). Üldiselt hinnati puhkeala teenuseid (rajatisi) ja ümbruse seisukorda heaks. Parimaks teenuseks (rajatiseks) hindasid puhkeala külastajad tuletegemis- ja peatuskohti. Halvim hinnang anti erivajadustega inimestega arvestamisele ja kaubanduslikele teenustele (kioskid, kohvikud). Üldiselt vastas puhkeala külastus ootustele, harrastusvõimaluste osas hinnati arenguruumi kõige suuremaks ja oluliselt külastust häirinud asjaolusid ei olnud. RMK puhkealade võrreldav külastaja rahulolu indeks oli 2003. aastal 4,11. 2006
annaabi.ee 
