Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati
Holokaust. II maailmasõja käigus sattusid natside võimu alla miljonid juudid slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimidega linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit- Auschwitz, Treblika, Majdenek, Sobibor jt. Mujale sakslaste poolt vallutatud aladele rajati sadu väiksemaid koonduslaagreid. Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja Euroopas elanud juutidest. Peale juutide hävitati veel homosid, mustlasi jne. Eesti 1950 14. aprill 2009. a. 15:28 1
leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma 4 igasugusest varast. 4http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 9 1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik
II ms käigus satuusid alistatud riikides natside võimu alla miljonid juudid, slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. 1941.a. algul andis Hitler käsu hakata juute koonduslaagris hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagreisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumil rajati 6 surmalaagrit. Auschwitz, Trebeinka jt. Sõja jooksul surmati umbes 11 miljonit inimest, neist 6 miljonit olid juudid (ehk siis üle 2/3 sõja eel elanud juutidest). Seda hakati nimetama Holokaustiks. Peale jute püüdsid natsid hävitada ka mustlasi, vaimuhaigeid ja homoseksuaale. Saksamaa lüüasaamised idarindel jätkusid 1944.a. Järk-järgult tuli maha jätta kogu NL territoorium ja Baltimaad
annaabi.ee 
