t. (200 kg/ha N; 25 kg/ha P ja 60 kg/ha K) - s.o. kõrrelisterikas kamar -liblikõielisterikka karjamaa väetamisel võiks keskmise P ja K sisaldu- sega muldadel olla normideks 20 kg/ha P ja 40 kg/ha K -turvasmuldadel paiknevatel kõrrelisterohketel karjamaadel võiksid P ja K normid olla vastavalt 35-50 kg/ha ja 100-140 kg/ha -orgaaniline väetis -mõju on seda suurem, mida huumusvaesem on muld -lühiajalistele karjamaadele antakse org. väetis rajamiseelselt; pika- ajalistele sõltuvalt mulla huumusesisaldusest iga 3-5 aasta järel 25-30 t/ha -antakse sügisel peale karjatamise lõppu -loomad väetavad ka ise see on aga ebaühtlane ja ebapiisav -lubi- ja mikroväetised -lubjatakse, kui mulla pH on pealiskihis alla 6 (libl.) või alla 5,5 (kõrrel.) -lühiajal. rajamiseelselt; pikaajal. rajamiseelselt ja 5-7 kasutusaastal mikroväetise mõju püsib 4-5 aastat Niidud. Planeerimine
kasutatakse ainult loomade magamisasemetel Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega) Sõnniku toiteelementide sisaldus oleneb loomade söötmisest ja allapanust ning sõnniku säilitamisest. Sõnnikut vajavad kartul ja juurviljad 40 60 t/ha, taliteraviljad 30 50 t/ha ja rohumaad rajamiseelselt 20-40 t/ha. Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaaniline väetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta orgaaniline väetis viia mulda koos põhuga. 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised · Lämmastikväetised neist on kõige suurem puudus muldades ja kõige tuntum on ammooniumsalpeeter (NH4NO3) · Fosforväetised kiirendavad saagi valmimist ja parandavad kvaliteeti
annaabi.ee 
