asjade tootmiseks. Taastuvad loodusvarad on ka vesi ja muld, millega Eestis aga eriti probleeme ei ole ja mida tarbitakse säästlikult nii, et see saaks ennest taastada. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti loodusvarad on üsna mitmekesised ja ka nende tootmise maht on erinev. On neid mida jätkub mõnekümneks aastaks ja neid mida säästlikult kasutades jätkub veel väga kauaks. Tähtis on vaid see, et loodusvaradesse tuleb suhtuda aupaklikult ja säästlikult, et ei raisataks neid mõttetult. http://www.google.ee/search?q=turvas&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en- GB:official&client=firefox-a http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=M7U&rls=org.mozilla%3Aen- GB%3Aofficial&q=eesti+metsad&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfai= http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=SS&rls=org.mozilla%3Aen- GB%3Aofficial&q=p%C3%B5levkivi&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfai= wikipedia jne.
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis
hetkekski nende samade muutuste pikaajalise mõju peale. Võimalik, et olukorra muutmiseks tuleks muuta palju seadusi ning ka seda, kes ja mil viisil võib haridussüsteemi reformida. Täpselt sama võimalik on see, et olukorra lahendus saabub palju madalamal tasemel - kasvõi koolide, omavalitsuste või maakondade omavahelise kokkuleppe tulemusena. Olgu nii või teisiti, aga üks on kindel: midagi peab muutuma, et hariduses ei raisataks aega ning ressurssi ja et varasem haridus ei takistaks uute teadmiste omandamist.
4.Pihustid võiks olla istikutest poole meetri kõrgusel, sest istikud kõrgemaks nagunii ei kasva, ehk nad ei jääks segama nende kasvamist. Kõrgemale poole ei saaks panna, sest siis muutuks kastmine ebatäpsemaks: osa kastmisveest läheks kaotsi ning vahekäiku, kuhu vesi sattuda ei tohiks, võib sattuda vett. Pihustite süsteem oleks seotud ühtse veevärgiga ehk pumbast tuleks üks toru, mis viiks vett igasse pihustisse. Pihustid oleks kinnitatud laest, sedasi ei raisataks väärtuslikku mullapinda ning mahub rohkem istikuid. Laest tuleks kinnitused, mis ulatuks kuni poole meetri kõrguseni maapinnast, nende küljes oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5
kaotan tihti järje minu umber toimuvas või grupi tegevuses. h) 2 Olen tihti liialt muretsev detailide pärast ja karda alalõpmata, et midagi võib minna valesti. i) 2 Olen tihti jõuline ja domineeriv kui on vaja, et asjad saaksid tehtud. III. Kui töötan teistega koos a) Olen osav inimeste mõjutaja neid survestamata. b) Minu tähelepanelikkus võimaldab vältida vigu ja möödalaskmisi. c) 4 Olen valmis käituma kehtestavalt, et ei raisataks aega ega langeks kõrvale peamistest teemadest ja eesmärkidest. d) Suudan välja tulla millegi originaalsega. e) 4 Olen see, kes tavaliselt näitab välja hoolivust ja pakub emotsionaalset tuge ja minu peale saab loota. f) 1 Olen agar end kurssi viima viimaste arengute ja ideedega. g) 1 Olen kainelt kalkuleeriv ja ratsionaalne otsustaja ja usun, et teised hindavad seda. h) 1 Minule võib loota, kui on vaja tööd organiseerida, olen selles vallas
Alates 1994. aasta suvest toodetakse Häädemeeste lähedal peale keramsiidi ka kergkruusplokke. Praegu töötab Häädemeestel Optiroc AS andmetel kergkruusa tootmisliin võimsusega 400 000 m3 aastas ja kaks kergploki tootmisliini koguvõimsusega 150 000 m3 aastas. KOKKUVÕTE Eesti on erinevate savide poolest rikas ja nende kasutusala on lai. Tuleb lihtsalt leida igale savile vastavalt tema omadustele sobilik tootmisvaldkond. Kindlasti tuleks jälgida, et kõrgema kvaliteediga savisid ei raisataks. Meil on veel ka perspektiivikaid alasid, kus võib leida uusi savide leiukohti. Savitoodetel ja savist ehitusmaterjalidel on kindlasti perspektiivi, arvestades viimastel aastatel tõusvat ökoloogiliste tehnoloogiate populaarsuse kasvu. KASUTATUD KIRJANDUS 20Mäemajandus/Reinsalu,E. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, 1998 Ajakiri ,,Ehitaja", 2003 Eesti savi töösturite käsiraamat/Jako Geza, Tallinn: Riigi Kunstitööstuskool, 1933 Mida teame sinisavist/Pirrus,E
,,Väärtus on lihtsalt tardunud tööaeg, lihtsalt asjastatud töö..." (Kapital) Hind = tooraine/vahendid + palk + lisaväärtus KOGU väärtuse loob töö. Kapital ei tee tööd. Kuniks toomisvahendid on eraomanduses, on teistelt tööjõu ostmine ekspluateerimine. ,,Tööline töötab kapitalisti kontrolli all, kellele kuulub tema töö. Kapitalist jälgib, et töö toimuks korralikult ja et tootmisvahendeid kasutataks otstarbekalt, niisiis, et ei raisataks toormaterjali ja et hoitaks tööriistu, st et neid kulutatakse ainult niipalju, kui seda nõuab nende kasutamine töös. Teiseks aga: produkt on kapitalisti omand, mitte otsese tootja, töölise oma... Alates hetkest, kus ta astus kapitalisti töökotta, kuulub tema tööjõu tarbimisväärtus, järelikult tööjõu tarbimine, töö, kapitalistile. Ostes tööjõudu, liitis kapitalist ka töö kui elava fermendi produkti loomise teiste, elutute elementidega, mis kuuluvad samuti temale
annaabi.ee 
