Platon Phaidon
Sokratesel oli hea mõelda, et läbi surma pääseb
hing teda aheldavast köidikutset. Sellises olukorras oli kindlati kergem mõelda sellele, et surm
ei olegi midagi kardetavat. Samuti on Sokratese meelest filosoofidel kerge surra, sest nende
hing nagu pääseks kehast ehk raskest koormast. Kui keha on aga allunud naudingutele, siis
saaks hing karistada ja peaks ringi rändama ja tagasi sündides olema kellegi sellise kehas, kes
tema eelmise elu viisi sümboliseeriks, näiteks raisakotkaks. Kui hing sünnib tagasi loomana,
siis loomad ei saa aru, et neil on hing ja keha vastasseisus. Nii ei saa nad elada ka sellist elu
mis võimaldaks nende hingedel tagasi sündida näiteks inimesena. Loomadel ei ole võimet
filosoofiliselt mõelda, seepärast ei ole kõigil hingedel võimalust õnnelik olla. Nii peaks ka
suur osa inimesi tagasi sündima loomadena, millest tagasi inimeseks sündida poleks võimalik.
3
annaabi.ee 
