omavahel tugevasti kokku kasvanud. Pea on kirbulistel väike. Sellel on vähe arenenud silmad ja lühikesed tundlad. Suised on kirbulistel pistmistüüpi ja suunaga alla. Valmikute toiduks on peremeeste veri. Tänu sellele, et kirbud võivad minna ühelt loomaliigilt teisele võivad nad olla väga ohtlikud haiguste edasikandjatena. Kõige tuntum haigus on katk. Putukate tähtsus Putukad on tähtis osa aineringist: · Toiduks suurtematele loomadele · Paljud putukad on kõdu- ja raipetoidulised. · Osad putukad söövad parasiite. Putukat on tähtsad tolmendajad. Inimene saab otsest majandusliku kasu mõnest putukaliigist. Putukad on kahjulikud, sest nad levitavad haigusi ning on taime- ja loomakahjurid.
surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 31. MUTAGEENNE AINE on toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone. 32. MUTUALISM ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 33. NEKROFAAGID on raipetoidulised organismid. 34. NOOSFÄÄR on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 35. ÖKOLOOGILINE NISS (ÖKONISS) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 37. ÖKOLOOGILINE SUKTSESSIOON on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas. 38
reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase. ·Konsumendid e tarbijad jagunevad esmasteks (taimtoidulised, II tase), teisesteks (loomtoidulised, III ja järgmised tasemed) ja tipptarbijateks (enamasti kiskjad, IV...VIII tasemetel), Detriit e pude ja pudemesööjad e detrivoorid e detritofaagid (bakterid, seened, kõdutoidulised), · redutsendid e destruendid e lagundajad (raipetoidulised ja pudemesööjad). Bakterivoorid-peamiselt heterotroofsed organismid, kes tarbivad toiduks põhiliselt baktereid (paljud amööbid ja teised algloomad) · Fütofaagid ehk herbivoorid- organismid, kes toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Heterotroofid- organismid, kes ise ei suuda orgaanilist ainet sünteesida vaid peavad selle ellujäämise eesmärgil ammutama kehavälistest organismidest (kõik loomad, seened, valdav osa baktereid .
organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). o Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. o Nekrofaagid- raipetoidulised lagundajad. o Noosfäär- on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. o ökoloogiline niss- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. o ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. o ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade
31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32. Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38. Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete
to kihis langeb -92oC ca 85km kõrgusel 35. Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt seened ja bakterid, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energiaallikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 36. Mutageenne aine - 37. Mutualism - Sümbioos 38. Nekrofaagid - raipetoidulised 39. Noosfäär - Noosfäär on süsteem ,millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 40. Ökoloogiline niss ökoniss - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga 41. Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa 42
Sedasi on rohutirtsudel, prussakatel, lutikatel. 13. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tänu putukatele on võimalik paljude teiste organismide elu: • õistaimede tolmeldajad, seetõttu sõltub neist paljude taimede püsimajäämine ja ka paljude kultuurtaimede saak. • on toiduks paljudele suurematele loomadele. Kindel koht toiduahelas. Linnupoegade toidulaud koosneb putukatest. • kõdu - ja raipetoidulised, kes lagundajatena on vajalikud aineringis. • majanduslik kasu (mesi, vaha, siidi, kilptäidelt värvaineid). Aga on ka kahjulikke putukaid: • põllu- ja metsakahjuritest putukad • haigustelevitajad (sääsed, kirbud, lutikad) • rikuvad inimeste toitu (prussakad, kärbsed, jahumardikad) 14. Selgrootute elupaikade mitmekesisus. Selgrootud elavad igalpool.Väiksuse tõttu mahuvad nad elama igalepoole. Osa selgrootutest
Rõngasusse esineb orgaanikarikastes setetes. Magevee süvavee elustik: palju väheharjasusse, rõngussid, kahetiivaliste putukate vastsed, koorikloomad ja limused Mere süvavesi: hulkharjasussid domineerivad ookeani mudastes setetes, okasnahksed (meriliilia, merekurgid, käsnad), koorikloomad (müsiidid, isopoorid, röövtoidulised kalad angerjas.. moodustub mobiilne fauna ehk liikuv fauna), gammarused ehk kirpvähid raipetoidulised, kalmaarid, kaheksajad, röövtoidulised kalad tippkiskjad. Kohastumised: süvavee liikidel on aeglane ainevahetus kasv on tagasihoidlik kohastunud eluks madala temperatuuri ja tagasihoidliku toidulauaga võivad taluda selle keskkonna rõhumuutusi (0,1-32 mmbar), kuid väike temperatuuri muutus võib mõjuda letaalselt (6 kraadi toob kaasa surma, nt 2 kraadi juures juba hingamine takerdub) kaladel keha tagasihoidlik; pea suur, keha väike
annaabi.ee 
