ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega
puidukasutamist ka väikese metsaosas, näiteks talumetsas. *Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. *Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. *Kasvama jäävate puude vigastamise oht raie käigus suur. *Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine on looduslikul teel võimalik vaid varjutaluvate liikidega.
mets on koduümbruses ja seda ala ei soovita kunagi päris lagedaks raiuda. * Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. * Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi.
Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem on seda raieviisi väga vähe kasutatud
sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Varem käsitleti ühe turberaie viisina ka valikraiet, kuid praeguse metsaseaduse kohaselt käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. 56 Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a. tormi
t. paremates valgustingimustes, samuti vähenenud juurkonkurentsis, hakkavad allajäänud puud paremini kasvama, annavad lisaproduktsiooni ja paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie (AR) 2) häilraie (HLR) 3) veerraie (VR) Varem kuulus siia ka valikraie, kuid uue metsaseadusega ja uute raieeeskirjade kohaselt käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul (ühe vanuseklassi vältel), umbes 5 kuni 10 a. tagant korduvate raiejärkudega, milline määratakse kindlaks kasvukohatingimuste, täiuse, järelkasvu ja II rinde järgi. Mets raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena, alameetodi ja ja sanitaarraie põhimõttel. Käesoleva sajandi 60-datel aastatel läks see moodi. 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem pole seda raieviisi peaaegu kasutatud
annaabi.ee 
