Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab.
Harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans) Raul Pinta Välimus Harilik lauluritsikas on heleroheline, seljalt pruunikas lülijalgne putukas, kes võib kasvada 2234 mm pikkuseks. Elupaik Hariliku lauluritsika elupaikadeks on viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate
Sihktiivalised ehk tirtsud ja ritsikad (orthoptera) Välimus Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes)
Rästikute peamine toit: suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi 1. hiired piki selga kulgeb tume siksakiline triip 2. rabakonnad vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 3. rohukonnad lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod rästikud jahivad videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel kui jahiretk on olnud edukas, siis ei lahku nad varjepaigast 2-3 päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes
Ilves Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal
Rstik Rstik on suhteliselt vike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat vrvi madu, kelle tunneb ra piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu jrgi. Mnikord vib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka leni musti isendeid. Rstikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud
Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod.
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud
taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud. Suktsessioonid – ökosüsteemide vahetumine ajas ( kui iseregul. Enam ei toimi, siis üks ökosüsteem võib teisega vahetuda. • Põõrduv sukts. - ökosüst. Taastumine (nt: raiesmikud) • Põõrdumatu sukts. - uue ala asustamine (nt: mererannas)
Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raiesmikud taasmetsastatakse, siis erametsades võetakse maha suuremat tulu tõotavad langid. See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned
[2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2] Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad
luharääk, heinarääk, rootsi rästas, hoburästas, rukkirästas. Kehamõõtmed Rästast veidi suurem. Tiiva pikkus 13...15 cm Ligikaudu 150 g. Levik Kogu Euroopas, va. kõige põhjapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kesk-Siberis kuni Baikalini. Eestis üldlevinud haudelind. Arvukus Arvukus tunduvalt vähenenud, praegu arvatakse Eestis pesitsevat ligikaudu 5000 paari. Elupaik ja-viis Niisked niidud, põõsaluhad, vilja- ja ristikupõllud, raiesmikud. Suurema osa elust veedab maapinnal kõrges taimestikus. Hädaohu korral päästab end joostes, vaid harva tõuseb ehmunult veidi õhku ja lendab kohmakalt veidi eemale. Jookseb kiiresti, väga osavalt pugedes ja tihti suunda muutes. Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud. Elutseb üksikult, kunagi ei moodusta salku, ka rändel mitte. Paar moodustub vaid sigimisajaks. Ränne Talvitab Aafrikas. Üks hilisemaid saabujaid Eestis: saabub enamasti mai teisel poolel, harva varem
Kogumikud väiksemad Kasvab okaspuukändudel. Kogumikud suuremad. Kasvab laguneval lehtpuukändudel, harva ka okaspuudel. Kasvukohad: okas-ja segametsad Kasvukohad: okas-ja segametsad, puisniidud, raiesmikud, võsastikud. Jalg on kraest allpool valkjas Jalg on kraest allpool turris pruunisoomuseline. pikikiuline. Tugev, meeldiv seenelõhn. HEA SÖÖGISEEN! Iseloomulik jahulõhn MÜRGINE! Roheline kärbseseen ja kasepilvik
Juulis või augustis emane muneb. Ühte kohta võib muneda mitu nastikut. Nastiku eluiga võib ulatuda 16 aastani. Vaenlasteks on toonekured, madukotkad, rebased. Kuulub looduskaitse alla. Rästik: Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Tema keha pikkus on kuni 70 cm. Ta on levinud kogu Euraasias ja samuti ka Eestis. Eestis on rästikud ebaühtlaselt jaotunud. Mõndades kohtades võib neid olla väga palju, mõndades väga vähe. Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist. Rästik ei mune, vaid sünnitab. Ta sünnitab 8-12 poega. Rästiku eluiga ulatub 15 aastani. Tema vaenlasteks on rebased, mägrad, tuhkrud ja mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis
Vahelduvalt paiknevad lehed on teravnenud, süstjad, 512 cm pikad, alt sinakasrohelised, pealt tumerohelised. Lillakad neljatised õied paiknevad varrel pikkades hõredates kobarates. Õitseb juulist septembrini. Need silmarõõmu pakkuvad rohttaimed on vähenõudlikud, kuid kardavad teiste taimede konkurentsi. Nii on põdrakanep sunnitud iga 46 aasta tagant oma kasvukoha maha jätma ja uut vaba pinda otsima. Tänu lendavatele seemnetele asustab ta kiiresti uusi taimestumata kohti (raiesmikud, põlendikud, vastrajatud teede perved jm.), millega on teeninud endale hüüdnime «igavene rändur». Tänapäeval on põdrakanep rahva meelest unustusse vajunud, kuid olid ajad, mil kõik taimeosad leidsid kasutust. Kevadistest noortest võrsetest valmistati energiapommina mõjuvaid salateid ja suppe. Magusast risoomist jahvatatud jahu lisati leivataina hulka, röstitud kujul sai temast kohvi aseaine. Lendkarvadega seemned kasutati ära patjade tegemisel.
4. Troopiline mets 5. Ekvatoriaalne vihmamets Kuidas maailma metsad jagunevad? 1) Tulundusmetsad- puit, tselluloos, bioenergia 30% 2) Mitmeotstarbeline kasutus 23% 3) Kasutus teadmata 16% 4) Muu 7% 5) Puhkemetsad, uuringuteks 4% 6) Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% 7) Kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks 8% Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis - näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad.
Rästikud võivad olla 75, harva kuni 100 cm pikad, emased tavaliselt suuremad, kui isased. Soomused kehapeal on nähtavate servadega. Pea on kolmnurga kujuline, natuke võiks isegi öelda, sarnane nagu X- kujuline joonis, mis on hästi eraldatav rästiku kerest. Silmad on rubiinpunased, vertikaalsete "kassilike" silmateradega. Keel on tavaline, nagu kõigil madudel - kaheks hargnev. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti
Loodusliku teadmata 16% mitmekesisuse säilitamine 12% Muu 7% Puhkemetsad, uuringuteks 4% Ü. Liiberi foto Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis
Neile ei meeldi niiskus. Vaskuss asustab eelkõige Eesti palumetsasid, mille samblarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Talvitub urgudes või kõdunenud kändudes. Nastik veelembene. Asustab niiskeid elupaiku. Munevad munad nt kompostihunnikusse, adruvallidesse jne. Päeval meeldib päikese käes lesida, öösel varjuvad urgudesse, puujuurte alla, kivihunnikutesse, heinakuhjadesse jne. Rästik nt heinamaa ja metsa piiralad, raiesmikud, võsastuvad alad. Varjepaikadeks urud, kännud, praod jne. 8. Mis tegurid ohustavad kahepaikseid ja roomajaid? Kahepaiksete ohutegurid: Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus - pool-looduslike koosluste kinnikasvamine, - mosaiikse maastiku kadumine - luitealade metsastamine - väikeveekogude halb seisund - maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine - põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine
· Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad
Erinevalt teistest kiurudest on metskiurul tugevasti kõverdunud tagavarba küünis. Saba on tal nõrga väljalõikega. Kuna ta on rändlind ja saabub meile kui kaskedel mahl parajasti jooksma hakkab, siis tuntakse vanarahva hulgas teda sageli ka mahlalinnu nime all. Levinud on metskiur kogu Euroopas ja Aasias, Eestiski on ta üldlevinud ja arvukas metsaelanik. Oma elupaigaks sobivad talle erinevad maastikud: hõredad puistud, metsaservad, sood puude ja põõsastega, rabad, raiesmikud. Askeldamas võime teda näha nii maapinnal kui puude otsas. Metskiuru toidulaud on maapinnal: väledalt joostes otsib ta mitmesuguseid putukaid. Et ta neid paremini näeks, siis eelistab ta valgusrikkaid jahimaid: metsasihte, lagendikke. Samas on ta pidevalt valvsalt jälgimas, ega kuskilt mõni oht ei lähene, sest teatavasti on metskiur väga kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt,
Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · · Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. · · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid ·
teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu, sest eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. 7) Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima
http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-03.html Video –nastik muneb http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-09a.html Rästik: Väiksem (täiskasvanud looma kehapikkus umbes 70-80 cm) mürkmadu. Rästiku mürk on siiski küllatki leebe toimega (lagundab punaseid vereliblesid). Peale hammustamist kulub mürgihulga taastumiseks umbes 2 nädalat. Rästikud asustavad erinevaid elupaiku, sh ka ökotone (koosluste piirialasid) näiteks heinamaa ja metsa piirialad, raiesmikud, võsastuvad alad. Rästik on Eestis kohati väga tavaline. Rästikud on elussünnitajad. Ka noored rästikud on mürgised. Video – rästik sünnitab http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09c.html Video – rästikute paaritumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09b.html Video – rästiku toitumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-08.html Kahepaiksete ja roomajate kaitsest Eestis Õiguslikud alused
Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti majandada (hooldamine, istutamine, harvendamine, väetamine), on võimalik metsade tootlikkust mitu korda tõsta. Eestis näiteks lühendada 80 100 aastalt 60 70 aastale. Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga tähendab, et metsamaa pindala ei anna meile tegelikku ülevaadet puidu hulgast. Näiteks Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha ning Soomes 4,9 ha. Parema ülevaate saame metsavarude suurustest kui vaatame puiduvaru. Seda mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on väga oluline ka arvestada metsa keskmist aastast
· kaukaasia ilves (Lynx lynx dinniki) · karpaadi ilves (Lynx lynx carpathicus) · sardiinia ilves (Lynx lynx sardiniae, välja surnud) Nad on pealtnäha sarnased, ainult spetsialistid ja suured ilvesesõbrad oskavad neil vahet teha. -3- Elupaik ja levik Elupaik: Ilvestele sobivad elupaigad on küpsed tiheda alusmetsaga vahelduvailmelised okas- või segametsad ning vanad raiesmikud ja rabad. Üheks meelis elupaigaks on neil kuusikud. Kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Harva võib teda näha kultuurmaastikel, kuid sageli kultuurmaastikega piirnevatel metsaladel, tihti just veekogude läheduses. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitse karjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000- meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Pesapaigana
märkimisväärselt kasvanud. Mõnede metsatulekahjude taga arvatakse olevat kohalikud naftafirmad 2. Nimetage kolm metsarikkamat riiki maailmas 3p. 1) Brasiilia 2) Soome 3) Venemaa 3. Nimetage kolm metsavaesemat riiki maailmas. 3p. 1) Austraalia keskosa - kõrb 2) Egiptus - kõrb 3) Island – tundra, jää – ja külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu
Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid. Väljapüügi vähenemine mõjutab tööjõu hõivet teisteski majandussektorites. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suure osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. Metsamajandus Metsavarud ja nende hindamine - metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Metsa pindala ühe elaniku kohta euroopas on 0,3 ha, eestis 1,3 ja soomes 4,9 ha. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on venemaa, brasiilia, USA ja kanada. Metsade majandamisel on väga oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (m3 aastas hektari kohta). Ei tohiks metsa raiuda rohkem kui on aastane juurdekasv. eri puuliikide aastane juurde kasv on üsna erinev
elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60…100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas,
metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, 6 kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets. Metsamaaks loetakse ala, mis on kaetud metsaga või metsata ala (raiesmikud, surnud metsaga puistud, metsalagendikud, taimlad, seemlad, istandused). Metsamaa hulka kuuluvaks loetakse ka metsateed, metsasihid, tehnilised ja tuletõkke trassid, puidu ja muu metsandusega seotud varustuse ladustamiseks mõeldud hoonete alune maa, puhkealad, loomade toitmiseks mõeldud alad ja metsastamiseks mõeldud alad (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.2. Metsade jagunemine Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse
Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha). Jäljed on suured ja ümmargused, jäljerida ei ole sirge. www.jahindusinfo.ee Ilvesed on loodusmaastiku liigid, nende elupaigaks on küps, tiheda alusmetsaga okas- või segamets, vanad raiesmikud, rabad. Võib elada kultuurmaastikega piirnevatel metsa-aladel, armastab veekogude lähedust. Ilves on hämarikuloom. Tähtsamaks saakobjektiks on metskits, jänesed ja rebane. Võimalusel sööb maapinnal tegutsevaid linde (kanalisi). Kuigi ilves on hea ronija, ei varitse ta saaki kunagi puu otsas. Suuremaid loomi tapab kõrist hammustamisega, saagi lohistab tavaliselt tabamiskohast eemale. Ilves sööb päevas ca 1,5 kg liha, suurema saagi tabamisel üritab ta seda peita lume või okste alla
esitatuna kostub eriti kaugele. seljalt pruunikas viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, Harilik raiesmikud, puisniidud, lauluritsikas hõredamad pargid. Harilik niiduritsikas Heinaritsikas Sihktiivalised Siristamine meenutab õmblusmasina Suur ritsikas, värvus väga muutlik, Elutseb peamiselt heli. Laul on kõige aktiivsem kuid sagedamine roheline tumedate puisniitudel, vanadel
näeme rästikut, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. [6] Joonis 7 rästik Harilik rästik on ainus Eestis elav mürkmadu. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes
NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD Primaarselt või sekundaarselt kujunenud elupaigad liivapinnasel. Primaarne ainult rannikutel, kallastel liivastel setetel (tuiskliivade kinnistumine, kus arenevad nõmmed ja nõmmemetsad). Kõik sisemaa liivikud ja nõmmed on tänapäeval sekundaarse tekkega: eelkõige põlendikud, kus maakamara purustamise tõttu on liiv liikvele läinud. Varem aitas nõmmede levikule kaasa karjatamine, tänapäeval nõmmestuvad ajutiselt kuivad raiesmikud. Erilised keskkonnatingimused: - Tuulised - Kuivad - Suured temperatuurikõikumised ööpäevases lõikes - Vähe taimetoitaineid - Liikuv sõre substraat - Esinevad laiguti Nõmmede ja liivikute levik Laasimer (1965) annab ilma rannikukooslusteta pindalaks 12 500 ha, ilmselt on see tänapäeval tunduvalt väiksem puudub karjatamine, põlengud on allasurutud, raiesmikud metsastatakse, sõjaväepolügone ja piiri(kontrolli)alasid enam endisel määral ei kasutata
Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale. 2-3-aasta vanustel raiesmikel on kärsakakahjustuste oht tunduvalt väiksem kui värsketel raiesmikel. Nende putukate arvukus tõuseb kiiresti piirkondades, kus lähestikku paiknevad 2-3 aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud. Seepärast tuleb vältida taoliste suurte raiealade teket. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. Ulukikahjustused metsas Harilik põder - Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Ehkki põtrade peamiseks toiduks on siiski lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed.
seljarohi, kopsurohi, lillakas, metstulikas ja kõrrelised - metskastik, luht-kastevars, saluhein, longus helmikas. LUHT-KASTEVARS Deschampsia caespitosa; nime päritolu: Deschampsia Prantsuse loodusteadlase Des-Longchamps´i järgi ja caespitosa (lad.k.) murus, murusalt kasvav. Sugukond kõrrelised. Püsik. Kasvukoht: sooniidud, niisked karjamaad, lamminiidud, teede ääred, raiesmikud, metsalagendikud; segametsades ning tihedamates põõsastikes esineb sageli vegetatiivsena. Luht-kastevars kasvab tihedate suurte mätastena, kõrred on 30-100 cm kõrged. Lehed kuni 4 mm laiad, tumerohelised, pealt väga karedad tagurpidi lehepinda sõrmedega libistada ei saa! Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, pööriseharud peened, karedad. Pähikud 4-5 mm pikkused, pruunikaskollased, rohekad, lillakad või hõbedaläikesed
- raie- ja uuenemise proovitükk (vahekaugus 100 m). Traktivõrk kavandatakse viieks aastaks ja igal aastal mõõdetakse 270-280 trakti. PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast. Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%. Sama inventuuri andmetel on metsamaal kasvava metsa tagavara 458 miljonit m3, igal metsamaa hektaril kasvab keskmisena 207 m3 puitu
Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel. Looduslikule uuenemisele jäetakse raiestikud, kus on olemas antud kasvukohale sobiva puuliigi elujõuline järelkasv ja soodsad tingimused selle arenguks. Looduslikule uuendusele jäetakse raiestik siis, kui ollakse veendunud, et lähima 3 aasta jooksul see lank uueneb väärtuslike puuliikidega. Metsa uuendamise kohustus (MS § 11). (1) Metsaomanik on kohustatud uuendama kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul, arvates raiest või hukkumisest. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ala ei ole seitsme aasta jooksul pärast raiet või hukkumist uuenenud, korraldab uuendamise omaniku kulul Keskkonnaministeerium. Uuendamiseks loetakse metsaseemnete külvamist, metsataimede istutamist, looduslikule uuenemisele kaasaaitamist maapinna ettevalmistamise või uuenduse
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Roomajad (Reptilia) Selts: Soomuselised (Squamata) Sugukond: Rästiklased (Viperidae) Perekond: Rästik (Vipera) Liik: Harilik rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti
metsauuendamisest vahetult peale raiet, 2-3-aasta vanustel raiesmikel on kärsakakahjustuste oht tunduvalt väiksem kui värsketel raiesmikel. Nende putukate arvukus tõuseb kiiresti piirkondades, kus lähestikku paiknevad 2-3 aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud. Seepärast tuleb vältida taoliste suurte raiealade teket. Vanasti kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (nt Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. Kaasaegne ning keskkonnasõbralik meetod on taimede vahatamine, kuid selle laiemat kasutamist takistab vahatatud taimede kõrge hind. Kui palju võivad männikärsakad põhjustada kahju meie metsandusele? Rootslased on välja arvutanud, et nende metsandusele teevad kärsakad aastas kahju ca 15-30 milj
ilmastik oli pehmem ja leidus rohkem rohumaid. Järgnevatel sajanditel, kui inimasustus Eestis tihenes, kasvas ka kariloomade hulk ning suurenes karjamaade pindala. Loomi peeti enamasti maadel, mis ei kõlvanud põlluks ega heinamaaks. Tihti lasti neid ka sööma söötis põldudele, niidetud heinamaadele ja teistele tarbemaadele, mida ajutiselt põhieesmärgil ei kasutatud. Tavalised kariloomade karjatamiskohad olid ka külalähedased võsastikud, metsahõrendikud, raiesmikud. Kõige ulatuslikumaks ajaloo jooksul muutus karjatamine metsades 20 sajandi alguskümnenditel. Eesti iseseisvumise järel moodustati hulgaliselt asundustalusid, kus oli suur puudus karjamaadest. Loomi karjatati õige sageli kodulähedastes metsades, mis olid riigimetsad. 1920-ndatel aastatel võis riigimetsades karjatatavate loomade arv ulatuda 100 000-ni. Asunikelt võeti riigimetsades karjatamise eest tasu. Näiteks 1924. aastal moodustas selline tasu kogu riigimetsanduse tuludest 1,1%
Puistu eraldamise tunnused. Takseeritav üldpind jaotatakse kaheks majanduslikuks kategooriaks - metsamaaks ja mittemetsamaaks. Metsamaaks loetakse maa-ala ,milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks. See jaguneb omakorda metsaga kaetud ja metsata metsamaaks ning selguseta (liitumata) metsakultuurideks. Metsaga kaetud metsamaaks loetakse noorendikud täiusega 0,4 ja enam ja ülejäänud puistud täiusega 0,3 ja enam. Metsata metsamaa on uuenemata raiesmikud, põlendikud, hukkunud puistud, lagendikud ja harvikud. Harvikuks nimetatakse keskealisi ja vanemaid puistuid täiusega 0,1-0,2 ja noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid;
suusamatk) jälgi, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks jäta meelde konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui märkad looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tee nende kohta märkused oma kaardile. Näiteks, märgi ära uued teed, raiesmikud, ehitised, samuti sobilikud puhkepeatused ja laagripaigad. Juhul, kui on tegemist mitmepäevase matkaga, selgita välja võimalike laagripaikade olemasolu, nende puudumisel leia maaomanikega kontakt ning lepi kokku laagripaiga asjus. Laagripaiga valikul looduses jälgi ilmakaari: arvesta, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti; tugeva hoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta; mererannal võib tõusta tormituul jne.
annaabi.ee 
