taevas. Äkki nägin ma autost metsa pool isast metskitse. Ta oli autole üpris lähedal ja imekombel ta meid ei märganud. Ma hakkasin talle lähedamale hiilima kuni lõpuks olin temast ainult umbes 10m kaugusel. Ma tegin pilte nii palju kui jaksasin, sest olin talle väga lähedal. Süda lõi kiiresti ja adrenaliin pumpas mu sees. Kui kits liikus edasi, siis hiilisin ma vaikselt kaasa, et teda mitte ära hirmutada. Oli näha kuidas kits nautis suvist õhtupäikest. Ta hüples mööda raiesmikku ringi nagu tantsiks. Kui ta hakkas puulehti sööma, siis tegingi selle pildi. Pärast seda kõndis ta edasi ja mina läksin temaga kaasa. Sain veel palju pilte, kuid mitte enam nii lähedalt. Mõnekümne minuti pärast ta lõpuks märkas mind ja pani punuma. 9 10 Fotonäitus Ülespanek Näituse panime üles koos ema ja isaga. Alguses plaanisime kasutada värvituid klaasraame, kuid avastasime, et neid ei saa nööridega kinnitada
tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest, raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud.
, 2006., 2008. ja 2010. aasta analüüsiga. Analüüs 1 Aastal 1997 registreeriti Eestis kokku 359 metsatulekahju.65 2007. aastal oli see arv üle viie korra väiksem ehk registreeritud metsatulekahjusid oli 64.66 1997. aastal toimunud metsatulekahjude kogupindalaks oli 1146,5 ha67, samas kui 2007. aasta metsatulekahjude üldpindalaks oli 292,4 ha. 68 Keskealist, valmivat ja küpset metsa põles kokku 31,1 ha. Noorendikke põles 25,1 ha, metsauuendusi oli süttinud 2,1 ha ulatuses, raiesmikku põles 3,1 ha ja mittemetsamaad (raba, heinamaad) põles 231 hektarit.69 1997. aastal tõusis kogupindala arv nii kõrgeks ulatusliku metsapõlengu tõttu Vihterpalus, mis levis ligikaudu 700. hektaril.70 Kusjuures keskmiseks tulekahju suuruseks 2007. aastal oli 4,6 ha, mis on 0,9 ha suurem, kui taasiseseisvunud Eesti keskmine metsatulekahjude suurus. 1997. aastal oli keskmiseks tulekahju suuruseks 3,2 ha, see tulemus jäi tollal alla vaid 1992
vastupidi (Maasikmets 2004: 43). Intensiivistub puude kasv, mistõttu pikaajalise tugeva sissevoolu mõju all olnud raba „kasvab metsa“. Puude juurdekasvu suurenemise üheks peamiseks põhjuseks peetakse kõrget N depositsiooni, mis on ühtlasi üheks peamiseks toitaineks (Pärn 2008: 42). Toitainete külluses kasvavad jõudsasti noored männid, nii et mõnigi kunagine lageraba meenutab nüüd välisilmelt pigem mõnekümne aasta tagust, nüüdseks võssa kasvanud raiesmikku (Kaasik, Ploompuu 2005). On täheldatud ka vastupidist, kus rabakooslus on näidanud järk-järgulist taastumist sissekande vähenemise järel (Kaasik et al 2003). 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena Soo on maastiku osa, kus liigniiskuse tingimustes kasvab sootaimestik, mis kõdunemisel moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud
Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele): Vastavalt kehtivale metsaseadusele loetakse metsaks puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: 1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%; 2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Raiesmikku loetakse metsata metsamaaks. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, 5 rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest,
annaabi.ee 
