Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha) 160,000 140,000 120,000 100,000 80,000 60,000 40,000 20,000 0 Joonis 1. Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha). Perioodil 1993-2013 on raiemaht Eestis jäänud 11 195 661-2 547 647m³ vahele, olles suurim vastavalt 2013. aastal ning väikseim 1993. aastal, peale seda hakkas raiemaht Eestis suurenema kuni 2003. aastani, mil raiuti pisut alla 8 miljoni m³. Sellele järgnes madalama raiemahuga periood, mis kestis ligikaudu 5 aastat. Mainitud ajavahemikul oli kõige väiksema raiemahuga 2005. aasta, mil raiuti pisut rohkem kui 5 miljonit m³. Viimased aastad on raiemaht Eestis püsinud suhteliselt stabiilsena jäädes ligikaudu 10-11 miljoni m³ ulatusse. Võrreldes tänapäevaga oli ajavahemikul 1993-1995 raiemaht tunduvalt väiksem (joonis2, 5 lisa2). 2013
9. Eesti põllud on välja puhanud, n.ö keemiavabad, vähemalt hea põlluviljakusega. Maapiirkonnad on sisuliselt asustamata ja ideaalsed Euroühendriikide latifundiumi põllumajanduse käivitamiseks üleöö. Seepärast oligi peapõhjuseks, miks maareform uputati legalismi imelissse maailma, et ELga liitumise järel oleks maa korruptiivsuse haardeulatuses, sümboolse hinna eest angroo kokkuostmiseks välismaalaste poolt. 10. Meil on 2 016 600 ha metsa, puiduvaruga 277 milj. tm, aastase raiemahuga erinevate hinnangukriteeriumite alusel 59 miljonit tihu aastas. 11. Eestis on üks kahesajaviiekümnendik (!!!) kogu planeedi turbavarudest ca 1 miljon ha turbarabasid, millest aiandusturbarabasid kokku 100 000 ha. Eesti ja Läti aiandusturvas on aga maailmas üks kvaliteetsemaid! 12. Eestis on dolomiiti ja lubjakivi 150 miljonit kuupmeetrit, ravimuda 3,1 miljonit tonni, Maardu maardlas 270 miljonit kuupmeetrit väga kõrgekvalteedilist musta graniiti, jne. 13
Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse. ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi
tegemata, kuid see võib aidata võita tohutult aega ning lihtustada tulemusi ka kõrvaltvaatajale ilma, et viimane peaks teemat süvitsi uurima. Raie Eesti metsades 2011. aasta metsamaa pindala oli ligikaudu 142 221 miljonit hektarit, milles oli puitu umbkaudu 131 459 miljoni kuupmeetrit. Iga aasta võrreldakse juurde kasvava metsa pindala raiutud osaga ja selle abil on välja arvutatud, et optimaalne raiemaht aastas on 12,6 miljonit tihumeetrit. Sellise raiemahuga on Eesti mets siiski veel plussis. Räägitakse küll palju, et metsa raiutakse rohkem kui juurde jõuab kasvada, kuid tegelik raiemaht aastal 2010 oli 10,47 tm, seega Eesti mets on veel kaugel väljasuremisohust. Kuna Eestis on väga palju vanu metsi, mille juurdekasv on ruumipuuduse tõttu väike, siis saaks õige metsamajandamise korral raiemahu piiri veelgi tõsta. Põhjus miks inimestel on raiumise kohta teistsugune arvamus on seepärast,
annaabi.ee 
