A)Vaikiv ajastu 1934-1938 relvastatud võimuhaaramis- katsed. Uute kõrgkoolide rajamine. Põllumajanduse Parlamenti kokku ei kutsua, katse Tallinnas. 1920-ndatel aastatel 8. köitelise Eesti Entsü- eelisarendamine. võim ühe isiku käes(K.Päts) Rahvusvahlise olukorra klopeedia välja andmine. Tööstuses need ettevõtted Sisepoliitiline kriis 1930- ainupartei Isamaaliit ndate alguses. halvenemine Nõukogude Esimene algupärane ooper, kes kasutasid kodumaist tsensuur, kutsekojad Rahva rahulolematus liidu ja Saksamaa vahel. Eevald Aav ,,Vikerlased"
asja. Ühest küljest peab Euroopa Ühenduse õiguse sisemine väljaarendamine püsima siduva rahvusvahelise õiguse sätete raames. See mängib rolli Euroopa Ühenduse õiguse üldpõhimõtete, sealhulgas selle kirjutama põhi- ja inimõiguste osas. Teisest küljest esineb Euroopa Ühenduse õiguses aeg-ajalt lünki, mida saab täita küll esmajoones Euroopa Ühenduse õiguse edasiarendamise kaudu selle enda printsiipide juurde tagasi minnes, hädakorral aga ka üldise rahvusvahlise õiguse kasutamise abil. Selles mõttes esineb üldine rahvusvaheline õigus Euroopa Ühenduse õiguse suhtes lisaõiguse rollis ning kinnitab selle ambivalentset positsiooni rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku õiguse vahel. Astmelt on üldise rahvusvahelise õiguse eeskirjad, kuivõrd tegemist on siduva õigusega, rahvusvahelise õiguse põhimõttelise ülimuslikkuse alusel eesõigustatud ühenduse õiguse suhtes igal astmel
mõjutada kujunevat tavaõigust -‐ Riikide käitumine võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses, samuti seisukoha väljendamises. Vaikimist peetakse antud kontekstis nõusolekuks. Tavaõigus on reeglina siduv kõigile eksisteerivatele ja tulevastele rahvusvahlise õiguse subjektidele. Eranditeks on ainult “järjekindlad vastuolijad”-‐ kui mingi riik näeb, et mingisugune uus reegel on hakkanud kujunema, ning see reegel talle ei meeldi, siis ta peab igal võimalikul juhul protesteerima selle vastu. Kui ta on kõik ära