Jakob Hurt
eestiliseks ettevõtmiseks. Rahvaluulet korjasid õpilased ja õpetajad,
taluperemehed ja sulased, üliõpilased ja teadlased, linna ja maa käsitöölised.
Korrespondentide hulk lähened 1500-le, kusjuures suuremal osal puudus
seda laadi tööks igasugune ettevalmistus. Tsaristliku venestuspoliitika surve
all kujunes "isamaa kohusena" välja kuulutatud rahvaluulekogumine rahva
eneseteadvust ning rahvustunnet ülalhoidvaks ürituseks. J. Hurda tegi ta aga
rahvusvaheliset tuntud teadlaseks, kelle suursaavutuste vastu tunti huvi nii
lähedal kui kaugel. Eriti tihedad olid J. Hurda sidemed soome
rahvaluuleteadlastega. J. Hurda töö tulemuseks oli hiiglaslik rahvaluulekogu,
meie rahvuskultuuri uhkus, mille üldmaht on 122317 lehekülge 172 köites.
Tundes pidevat muret oma rahvaluulekogu saatuse, eriti publitseerimise
pärast, püüdis J. Hurt korduvalt vabaneda kirikuõpetaja ametist, et end
täielikult rahvaluulekogumisele pühedada. Õnnestus see tal alles 1901