Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Loominguliste liitude ühispleenumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Perestroika algusaastatel jäid Eesti NSV ja NSVL-i keskvõimude suhted üldiselt endiseks. Üha kesksemaks muutus konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile kui rahvusvabariigile NSVL-i koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Vabariigi uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mille idee vastu olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz
*IL ja TKÜN seadsid omariikluse taastamise ideele vastu status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. *1988 sügisel RR ja rahvuskommunistid EKPs pooldasid liidulepingu sõlmimist Moskvaga, mis tähendanuks Eestile ,,konföderatiivset staatust" NSVLs. *Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL suhted muutumatuks: Eesti pidi ikka jääma üheks suurriigi osaks. *Ühiskonna demokratiseerimise süvenedes muutus 1988 üha kesksemaks konföderatsioonisuhete idee, mis pidi Eestile kui rahvusvabariigile andma suurema iseotsustamisõiguse NSVL koosseisus. *Realiseeruma pidi vabariigi uus seisund liidulepingus, mistõttu NSVL keskvõimud võtsid suuna kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks. *Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16
annaabi.ee 
