Tähtsamad sündmused elus. Click icon to add pictu · Peale kooli lõpetamist rajas ta markistliku ringi(1920.a.). · 1921. aastal osales Hiina kommunistliku partei asutamisel. · 1925.1927 organiseeris revulutsiooni ajal talurahva liikumist. · 1927.1931.a. Osales Hiina punaarmee loomises. · 1935.1939 Keskkomitee sekretär · 1939.1943 Keskkomitee peasekretär. · 1943.a. KK esimees. 1949.1954 aastatel oli ta Hiina Rahvusvabariigi juht. Peale selle oli ta veel Rahvusrevulutsioonilise Sõjanõukogu esimees. 1954.1959.a. Oli ta Hiina Riikliku kaitsekomitee ja Rahva vabariigi esimees. 1958.aastal kuulutas Mao välja nn suure hüppe, see tähendas kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Suur hüpe aga ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja riigis sai alguse näljahäda. Kujunes vastuseis Mao Zedongile
1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega. Paljud vanameelsed juhid olid sunnitud lahkuma. Ka valitsusjuht Bruno Saul vabastati ametist ja 1988.a. novembris nimetati tema asemele Indrek Toome. Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL keskvõimude suhted üldiselt endiseks. EKP reformimeelse osa ja Rahvarinde programmiline eesmärk oli Eesti kui rahvusvabariigi autonoomia, mis pidi saama kinnituse liidulepingus Moskvaga. Liidulepingu vastu olid nii rahvuslased, kes nõudsid Eestile täielikku omariiklust, kui ka impeeriumimeelsed, kes soovisid näha Eestit NSVL osana. Ka Moskva keskvõimule oli liidulepingu idee vastuvõetamatu. See kriis leidis lahenduse 16. novembril 1988, kui Eesti NSV Ülemnõukogu võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu suveräänsus-deklaratsiooni, mida hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks
(Fenno- ugria, 2010) Seega on udmurtide arvukus võrreldes maridega viimase kahekümne aastaga rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk)
annaabi.ee 
