laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn. Rahvusterviklikkuse õhutamisega. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3) Okupatsioon ja vapside riigipöördekatse Opositsioon sai uut elujõudu 1935.a. suvel, kui vabanesid arreteeritud vapsid. Nad asusid kohe aktiivselt tegutsema, kritiseerides avalikult valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde
· 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud · 1938 Poliitvangid vabastati , diktatuuri leebenemine · 1936 Kutsuti kokku RAHVUSKOGU, mis hakkas tegema uut Põhiseadust · 1937 III PÕHISEADUS hakkas ketima 1938 MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia laiendati demokraatlikke vabadusi Rahvusterviklikkuse rõhutamine rahvusluse riiklik propageermine MAJANDUS Vabadussõjajärgne katse tööstuslikku arengut jätkata. Venelaste suur lahkumine. Probleemiks turu puudumine tööstustoodetele. Suhted N-Venemaaga halvad. Lääneriikides ei vajatud Eesti tööstustooteid. Baltiriikide ja Soomega kaubavahetus väike, kuna Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas
ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos.
suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. Hakkas kehtima tsensuur; Riiklik Propaganda Talitus-jagas ajakirjandusele sobivat infot valitsuse kohta ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmeid kampaaniaid: võõrapäraste nimede eestistamiseks, kodukaunistamiseks, rahvuslippude soetamiseks jms. Riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Võitlus opositsiooniga: opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Suleti ,,Maaleht" ja ,,Postimees". 1935. a. suvel vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Kolmas põhiseadus: 1. jaanuaril 1938. a. jõustus kolmas põhiseadus. Riigipeaks sai
ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos.
raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos.
· Liit politiseerub Nõuded PSi muutmiseks: · Laiade volitustega riigipea · Isikuvalimised · 50-liikmeline Riigikogu · Majanduskriisi likvideerimine · Kokkuhoidlikkus Vapsid 1932. a. 20 märts EVK III kongress · EVKsse võib võtta ka isikuid, kes pole osalenud Vabadussõjas. · EVK muutumine poliitiliseks rahvaliikumiseks. · EVKst astub välja J. Pitka, kes ei olnud rahul ühenduse jätkuva politiseerumisega. · Kriitika erakondade aadressil. · Rahvusterviklikkuse rõhutamine. Vapsid 1932. aastal kasvab tunduvalt vabadussõjalste populaarsus. Korraldatakse miitinguid, meeleavaldusi ja rongkäike. · 21. veebruar Pärnu · 17. juuli Tapa · 14. august Lõuna-Eesti (Valga) Esineb kokkupõrkeid sotsialistidega. 1932. a. põhiseaduseelnõu · 1929. a. esimesed eelnõud põhiseaduse muutmiseks. Valitsus ei võta neid eriti tõsiselt ja protsess hakkab venima. · 1932. a. märts Riigikogus saab valmis
Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks. Puhastustöö riigiaparaadis. Oma võimu kindlustamiseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(Kaarel Eenpalu). Parlamendil ei lubatud enam kokku tulla. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. Nende asemele loodi Isamaaliit. Itaalia eeskujul loodu kutsekodasid, mis koondasid kõiki ühe eluala esindajaid. Trükitoodete tsensuur. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsusele sobiliku informatsiooni jagamisega ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. 1935. nda lõpuks oli demokraatlik kord asendunud diktatuuriga. Opositsiooni ei tohtinud olla. Vabadussõdalased said vabaks ning moodustati nende liikumine. Nende likvideerimiseks lavastati riigipöördekatse. 8. dets 1935 arreteeriti nad kõik süüdistatuna relvastatud väljaastumise plaani haudumises. Ainus valitsusele vastu suutev panna organisatsioon oli ,,Tartu vaim." 1936. kutsuti kokku Rahvuskogu, et töötada välja uus põhiseadus. Eesti vabariigi peaks sai
kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti eristusid osalised, dialoogid ja tegevus (Mirov 1998: 283–305). Kuigi folkloori pinnalt ei sündinud teatrikunsti selle üldeuroopalikus tähenduses, heiastub eesti teatri nn. folkloristlik eellugu hiljem rahvaluule ainese ja motiivide rakendamises kutselisel laval. 1930. aastatel, mil ametlik ideoloogia soosis nn. rahvusterviklikkuse ja omateatri ideid, võis folkloori kasutamine kohati omandada ka „kroonuliku varjundi” ja põhimõtteliselt samasugune, väljastpoolt lähtuv suundumus või sund oli täheldatav näiteks ka 1950. aastate lavakunstis. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi
ajakohast selgitustööd. Sundmäärus nr 19 ütles: "Perioodiline trükitoode oma sisult, toonilt ja väljendusviisilt peab olema rahva elu ülesehitav ja kasvatav, /.../ pealkirjad kirjutistel, teateil ja sõnumeil Riigivanema, kaitsevägede ülemjuhataja ja üldse valitsuse tegevuse kohta peavad olema koostatud võimalikult jaatavas vormis". 1935 allutati RPT otseselt peaministrile. RPT materjalid tuli ajalehtedel avaldada muutmata kujul ilma kommentaarideta. Teiselaadne oli RPT töö rahvusterviklikkuse arendamisel: korraldati riigi- ja omavalitsusjuhtide kohtumisi, teatripäevi, Eesti Mänge, emadepäevi, vabariigi aastapäevi. Toimis mitu rahvuslikku sihtprogrammi: kodukaunistamine, lipu temaatika, rahvarõivad, rahvakunst, ka nimede eestistamine, millega oldi küll juba varem alustatud. RPT tegevusest annab ülevaate Andrus Roolahe raamat "Nii see oli". Autor märkis, et Pätsil oli propagandajuhtidega pahatihti ka lahkarvamusi, sest viimased olid
annaabi.ee 
