poliitiliste jõudude kompromissil (seni on tehtud 2 muudatust: pikendatud KOV valitsemisaega ja täiendatud PS-st EL-i astumisega seoses). K-i muutmisele seatakse sageli ajalised piirid, keelates teatud perioodil K-is muudatusi teha. Üsna tavaline on K-i muutmise keelamine sõja ajal: Nt Prantsuse K-i keelatud muuta ja muutmist algatada, jätkata sõja ajal 1946.a kirjutati K-i. Belgia K-i on keelatud muuta sõja ajal või ajal, mil parlament ei saa rahvusterritooriumil kokku tulla. Analoogilised piirangud on kehtestatud ka Eesti PS-e § 131. omapärase piirangu kehtestas Kreeka 1975.a K-i, selleks et lasta pärast demokraatia taassündi välja kujuneda normaalsetel K-listel suhetel, keelati K-i muuta esimese 5 aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist. (esimest korda nähti selline ajaline muutmise piirang ette 18. sajandi lõpu Prantsuse K-is). Omapärane Prantsuse ja Kreeka Kn, viidatud kontekstis on eesti 1992.a PS-s. Selle
Küllalt sageli keelatakse põhiseadust muuta teatud perioodidel. Prantsuse 1946. ja 1958. aasta konstitutsioonid keelavad algatada põhiseaduse muutmist ja jätkata selle muutmist sõjalise okupatsiooni ajal - sellega soovitakse vältida 1940. aasta pretsedenti, kui Vichy vabariigi poliitiline reþiim tühistas Kolmanda Vabariigi konstitutsiooni. Belgia põhiseadus keelab konstitutsiooni muuta sõja ajal või kui parlament ei saa kokku tulla rahvusterritooriumil. Eesti kehtiva põhiseaduse muutmist ei saa algatada ja põhiseadust ei saa muuta sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal. Vahel on PS-e teatud sätete muutmiseks kehtestatud keerukam kord kui teiste sätete muutmiseks. Eesti kehtiva põhiseaduse enamikku sätetest saab muuta Riigikogu. Esimest ja viimast peatükki saab aga muuta ainult rahvahääletusel. Seega saab ainult rahvahääletusel vastu võtta uut konstitutsiooni. § 5