08.03.1926 18.07.1984 (Lahe küla, Lääne-Virumaa) 1953-1956 Tallinnas draamateatri näitleja 1956 a. hakkas ETV-s tegelema rezissööritööga 1966-1984 oli ta Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrist erialaõppejõuks Ta koostas raamatu nimega ,,Lavastaja Grigori Kromanov" Näitlejad Kokku 28. Aleksandr Goloborodko (28.09.1938) Vene näitleja, 1985 aastast Mossoveti teatri näitleja (Gabriel) Ingrda Andria (23.07.1944) Läti näitleja, 1967 asus tööle Läti rahvusteatrisse (Agnes Von Mönnikhusen) Raivo Trass (12.03.1946) Töötas 19681977 Eesti Draamateatris ja 19771985 Rakvere Teatri peanäitejuhina (Hans von Risbieter) Peeter Jakobi (15.10.1940) Lõpetas 1968 a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (Ivo Schenkenberg) Filmimuusika Viisi autorid: Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo Sõnade autor: Paul-Erik Rummo Tõlgiti laulud ka vene keelde, abiks oli Georg Ots Laulud salvestati kammerorkestriga
valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist. Lüürilise baritonina laulis Ots ka mitmeid vägagi dramaatilisi osi. Eriliselt tõsteti esile tema oskust edasi anda negatiivsete kangelaste mitmetahulisust, pannes publikut neid mõistma ning neile isegi kaasa tundma. Georg Ots laulis Estonia laval alates 1951. Aastast, kuni oma surmani
võimalik peks millega ta vastu võtetakse ning püsib siin. Heteke pärast tulevad teda vaatama direktor ka kassapidaja küürakas kes lausuvad talle, et kõik on liiga pohmellis, et proovi teha. Seega minnakse õhtul lavale ilma ettevalmistusteta. Ekke kellel algul tilluke närv sees aga muutub laval kõikvõimsaks ja paned improt kiskudes kaasa kaas tegelasi niimodi, et peale esimest näitlist on kogu rändteatri kogukond tema über kiidusõnu ladumas ja rahvusteatrisse kutsumas. Teises vaatluses aga sattub Ekke liiga hoogu ning vältides direktori ja teiste näitlejate proove näident tagasi rööbastele tuua, ohutab ta rahva Rasputini näitlejale peksa andma ja küürakas on sunnitud kardina ette tõmbama ja kuulutama näidendi lõplikuks. Habemes ja peenes kuubes Ekke põgeneb ja seabsammud koju peale kahte magamata ööd ja kolme tegude rohket päeva. #5 Neenu on kodus piiblit lugemas ja nuttmas Aat Elmele kes oma uut piibu imetleb
annaabi.ee 
