Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile
mida juhtis duce (juht) 9. Kommunism- „Kommunism" kui termin võib tähendada kas: 1) Teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust; 2) Ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed; 3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada; 4)Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks. 10. Natsionaalsotsialism - rahvussotsialism, NSDAP ideoloogia, mida iseloomustas natsionalismi, rassismi ja sotsialismi ühendamine. Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab
Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht). Peamiseks ülesandeks võtsid natsid riigi rassilise puhtuse tagamise, tagakiusates vähemusrahvusi
ühismajanditesse-kooperatiividesse. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. GULAG - oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Fasism - on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Natsionaalsotsialism - ehk rahvussotsialism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab endas rahvuslust ja sotsialismi. Kolmas riik - oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933 1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur. Mein Kampf - saksa keeles 'Minu võitlus') on Adolf Hitleri raamat. Selles on ühendatud autobiograafia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus. SS - oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. 1 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal 1933 1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra.
Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm Erinevused: natsid ja fasistid on antikommunistid ja vastupidi. Kommunism sotsialistid/sotsiaaldemokraadid
mõneti sarnased ja mõnel juhul võrsunud ühistest üldeuroopalikest juurtest. Kahe süsteemi vahel valitses aga põhimõtteline erinevus, mida ei saa arvestamata jätta ükski võrdlus. Stalinlik reziim ja Nõukogude süsteem seadis ametlikult sihiks kommunistliku utoopia loomise ning väljaspool Nõukogude Liitu leidus tuhandeid kommuniste, kes seda innukalt toetasid, kuna suhtusid vaenulikult kaasaegse kapitalismi. Hitler ja rahvussotsialism vihkasid marksismi nagu ka paljud eurooplased väljaspool Saksamaad. Hitler püüdles kõrvalekaldumatult uue Euroopa korra loomise poole, mille aluseks pidi olema rassihierarhia ja germaanliku Euroopa kultuuriline üleolek. Nõukogude kommunism oli mõeldud inimkonna progressi tööriistaks, kui puudulik see meile ka tänapäeval ei tunduks, rahuvussotsialism aga kujutas endast juba loomu poolest konkreetse rahva progressi tööriista. LÕPETUSEKS
Gestapo (Geheime Staatspolizei) - Salajane riigipolitsei, tekkis aprillis 1933. a. endise Preisimaa (enne Hilerit oli Saksamaa liitriik) salapolitsei ühest osakonnast. eesmärgiks oli natsireziimi vaenlaste jälitamine. antisemitism - juudivaenulikkus, võib olla nii rahvuslik, usuline kui ka ideoloogiline. rassism - ideoloogia, mis eristab täisväärtuslikke ja mittetäisväärtuslikke rasse. repressioon - mahasurumine, summutamine, surveavaldus, karistus natsionaalsotsialism - rahvussotsialism, NSDAP ideoloogia, mida iseloomustas natsionalismi, rassismi ja sotsialismi ühendamine. Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles'i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud,
Inimeste reageeringud olid väga erinevad, paljud olid Uluotsa sellises esinemises pettunud. Saaremaale saabus omakorda mobilisatsioonipropagandat tegema Otto Pukk, üks ilmselt mõjukamaid saarlasi tol ajal Eestis. Sellel oli ka mõningane mõju (RA BA, Varma 1a, 70). Üle Eesti toimus aga mobilisatsioon edukamalt kui keegi lootagi julges. Läheneva Punaarmee hirmus kogunes mehi rohkem kui sakslased soovisidki. Kogenud vaheldumisi kahte okupatsiooni, öeldi, et kommunism ja rahvussotsialism on peaaegu üks ja sama, vahe on ainult selles, et nüüd võib inimene vähemalt rahulikult kodus magada (Kuusik 2002). Lõpuheitlused Põgenemine 1944 Alates 1944. aasta algusest oli Punaarmee Eesti piiridel ja alustas samm-sammult sissetungi. 16. septembril otsustas Saksa armee Eesti maha jätta. Eestis seisis rinne küll alles Sinimägedes ja Emajõel, kuid Riia all oli Punaarmee jõudnud juba peaaegu mereni ja oodata oli uut suurt pealetungi
annaabi.ee 
