Kirjandusteaduse kodutöö - eesti luulekaanon
räägitakse luulest ja selle kustumatusest. Mõlemad luuletused on ka teatava nukra alatooniga,
mis on üks kaanoni positiivsetest normidest, ning Kolgi teoses võib isegi tajuda nõrka
huumorit, mis on antud määratluse järgi ideaalne. Lisaks ei tohiks luule olla ka liialt argine ja
labaseid teemasid käsitlev ning seda ei ole kumbki teostest. Seega on temaatiliselt keeruline
määrata teoste kuulumist eesti luulekaanonisse, sest ühest küljest pole tegu
rahvusromantistlike luuletustega, mis peaks neid sellest kategooriast eraldama, kuid samas
pole kumbki luuletus ka argine, mis peaks vastupidiselt just sobilik olema.
Kuna vormiliselt väärtustatakse kaanonisse kuulumisel mõõdukat originaalsust, siis sobiksid
sinna nii Betti Alver kui ka Jüri Kolk. Alver kasutas oma salmide ülesehitusel taandridu üsna
mitmekülgselt, – ühes salmis on esimesed ja viimased read taandatud, kahes ülejäänus salmis