· Paul Raud · maastikumaalised areng impressionismi suunas · oluline püsivalt Eestis elav portretist · ''Maastik taraga'', ''Magav koer'' · Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas · Eliel Saarinen · Pauluse kirik · Tallinna arengukava Suur-Tallinn · krediidiühingu maja Tallinnas
Pildid olid seotud ruumikujundusega ja jätkama seina pinda. Figuurid läksid tihti üle ornamendiks. Arvestati värvidega, mis sobiksid sisekujundusega. Looduse värve ei kasutatud. Kunstnikud olid sisult sümbolistid ja kujutuselt juugendlikud. Aubrey Beardsley. Austerlane Gustav Klimt, teda peetakse parimaks juugendi näiteks, vaimult sümbolistlik. Rahvusromantism Kunstnikud püüdsid täita rahva ootusi. Rahvuslik kunst sai alguse saksamaalt, kuid levis kiiresti ka põhjamaadesse. Rahvusromantismis ülistatakse kogu rahvust ja tõstetakse edasi saavutusi, aga ka kannatusi. Väljendatakse kollektiivset ideaali. Otsitakse ideid mütoloogiast ja rahvuskangelastest. Põhja euroopas levisid need ideed peamiselt Norras ja Soomes. Gerhard Munthe eesmärgiks oli luua originaalne rahvuslik kujutusstiil, mis pidi toetuma viikingiaja rahvakunstile. Selle stiili järgi müüdi mitmeid tarbeesemeid. Üldistatud kujutamisviis. Tema looming mõjutas ka teisi põhjamaid. Loodi uutmoodi arhitektuuri.
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool