Soome Kultuur
tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi
maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised
laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja.
Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas
Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud
rahvusromantismi vaimust.
Gallen Kallela jõudis 1890ndate algul rahvusromantismini. Rahvusromantismil oli
tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike
loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma
"Kalevala" muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja
ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme
kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja
Sibelius