kujundusstiili kasutati Iseloomulik: 1. Dekoratiivsus 2. Tasapindadel(tekstiil, raamatukunst, tapeedid jne) lainetavad, väänlevad, leegitaolised taimemotiivid; Mackmurdo, graafikas Beardsley iluustreerinud o.wilde ,,Salome" 3. Aridektuuris, mööblikujunduses orgaanilist maailma meenutavad vormid, rõhutati vertikaalsust 4. Vastandus proosalisele igapäevaelule 5. Tihti seotud sümbolismi ja/või rahvusromantismiga 6. Maalis venitatud figuurid, otsitud poosid; Voysey, Day, Mackintosh, Vekde, Hodler, Klimt(kasutas kalliskive ja kullalehe tükikesi), Mucha, Gaudi Eestis: Raud, tassa graafikas ja raamatukujunduses Arhidektuuris: 1. Soomes: Lindgren, Saarinen 2. Pererburg: Vassiljev, Bubõr 3. Eestis: Burmansen, Hellat, maalis Triigi, Mägi Muusikas taotles juugend sünteesi teiste kunstiliikudega. Iseloomulikuks sai ürgne
eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (18741947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte VanaVene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa ainelise sümbolismiga
Velde, Paul Hankar ja Victor Horta, kelle looming esindab esimesena juugendliikumise tõelist küpsust. Üldiselt valitses Belgias kurvilineaarsus ja Brüsselit on kutsutud ka kurvilineaarse juugendi pealinnaks. 7. Jah, võib küll. Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N.
Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.6 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema
1890. aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Mõned rahvusromantilised kunstnikud maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. neoklassitsism neomodernism Postmodernism Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest laialdaselt. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides
Hankar ja Victor Horta, kelle looming esindab esimesena juugendliikumise tõelist küpsust. Üldiselt valitses Belgias kurvilineaarsus ja Brüsselit on kutsutud ka kurvilineaarse juugendi pealinnaks. Victor Horta Hôtel Tassel Brüsselis 7.Kas juugendkunsti võib leida ka Eestist? Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878
Kunsti ja kirjanduse tihedaid sidemeid näitab või seegi, et tähtsaimad figuurid juugendkunstis olid kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne
Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.10 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga.11 Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 12 Ema
impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias. Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks
impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias.Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks
vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.Gallen-Kallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (1873-1917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. Munthe ja Gallen-Kallela stiile käsitleti omal ajal
1890. aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Mõned rahvusromantilised kunstnikud maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. 4) POSTIMPRESSIONISTID Postimpressionistideks nimetatakse kunstnike, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impessionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud sound oli aga
Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest
annaabi.ee 
