kivihaaval lammutamisest.Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatut oli väga huvitav lugeda tänu selle teistsuguselevaatenurgale. Samas ei saa seda minu arvates pidada väga teaduslikuks. Teos jääbpendeldama populaarteadusliku ja müstilise kirjanduse vahepeale. Seal on nii üht kui ka teist,kuid midagi kindalt seal ei ole. Raamat tekitab osavalt inimestes müstikahuvi ja kasvatab neis rahvusromantikat. Raamatust võib välja lugeda patriotismi ja muret Eesti pärast. Maie Remmeli üks ideedest on kindlasti eestlasi harida. Nagu ta ise väidab, üritab ta Eesti tsivilisatsiooni taastada. Raamatus on kesksel kohal Eesti ja eestlased. Remmel üritabtõestada, et eestlastel on suur roll olnud paljude asjade leiutamises ja avastamises. Minul aga tekkis raamatut lugedes paratamatult tunne, et ta üritab vägisi igast joonisest või märgist välja mingit tähendust välja pigistad
1918. aasta novembris Eesti Kunstiseltsi VI näitusel. Ühingu tegevuse lõpetas samal kuul alanud Vabadussõda, milles langes rühmituse eestvedaja Balder Tomasberg. Juba varem, 1917. aastal oli tiisikusse surnud Oskar Kallis, 1918 märtsis suri kopsupõletikku Välko Tuul. Pärast sõda jätkasid ellujäänud, kes suurema, kes väiksema eduga tegutsemist, kuid rühmitusest enam ei räägita. Vikerlaste loomingust võis leida nii sümbolismi, impressionismi, rahvusromantikat kui ekspressionismi. Kunstnikuna oli kahtlemata kõige küpsem Oskar Kallis, ekspressionism ilmus esimesena Aleksander Mülberi loomingusse, arvustustes pannakse pärast O. Kallise surma enim lootust Balder Tomasbergile. Ilmselt mängis ühingus suurt rolli, tänasele kunstiavalikkusele peaaegu tundmatu Välko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb kauniks paleus „ … mis küll kõik võinuks olla kui...“ poleksid surnud O. Kallis, V. Tuul ja B. Tomasberg, kui A
"Maamme". Tõlgituna kõlab esimene rida: "Oo Soome, meie sünnimaa". Jannseni eestikeelsed sõnad algavad väga sarnaselt: "Mu isamaa mu õnn ja rõõm". See laul kujunes järgneva aastasaja jooksul peaaegu pühaks lauluks. Paljude hinnangul on ühine viis Soome rahvushümniga teretulnud kui hõimusuguluse sümbol. Kui väike Lydia kirjutama õppis, lõi ta laulu, mis samuti algab sõnadega mu isamaa "Mu isamaa on minu arm". Mõlemad laulud kajastavad rahvusromantikat , mis oli vajalik inimeste enesetunde ja iseteadvuse tõstmiseks. Nii nagu tänapäevalgi, kuigi ajad ja olud on hoopiski erinevad. Esimese üldlaulupeo keskseks sündmuseks oli Jakob Hurda poolt peetud sütitav kõne. Esimene ajaleht Perno Postimees, Eesti rahvushümn ja Eesti esimene laulupidu on Jannseni igavesteks mälestusmärkideks, mida me mäletame nii kaua, kui püsib meie rahvas. Esimesest laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid uued koorid ja orkestrid,
kuid taustal norralik kirik. Sohlberg (norra loodus, tinglik, üldistatud) Soome rahvusromantiline arhitektuur (Tampere toomkirik Lars Eliel Sonck; Kallio Kirik) Saarinen Helsingi rraudteejaam Akseli Gallen Kallela! (samuti nii rahvusromantikat kui üle- euroopalik sümbolism) Lemminkäinen (ornamentaalne komp. Millest inimene välja astub) Lemminkäise ema (siluetilik üldkomp, rahvusromantiline teema) Sampo kaitsmine Kullervo needmine (tugeva venestamise protest?) vaiba kavand (rahvakunstist tuletatud ornamendid) Hugo Simberg. Haavatud Ingel (soome) Surma aed
Underit, Visnapuud ja Sütistet. Erandlik oli romantiline Gailiti „Toomas Nipernaadi”. 1937 romaan Vabadussõja kohta Kivika „Nimed marmortahvlil.” 1934 Metsanurga „Ümera jõel”, 1938 Ristikivi „Tuli ja Raud” Luuletajatest Heiti Talvik, keda hinnati poliitilise kriitikuna ja Betti Alver. kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino,
annaabi.ee 
