Andrus Kivirähk 'Kaelkirjak'
, pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga
- lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu
kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse
kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.)
Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute
või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane
ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning
ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid.
Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate.
Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga.
Rõhuvas osas Kivirähu juttudes ajab autor lisaks mõtteviiside konflikti kirjeldamisele
veel "Eesti asja", s.t
annaabi.ee 
