Vaatamata PSTS sätete napisõnalisusele on nendega hõlmatud Euroopa Liiduga liitumise riigiõiguslikud tuumküsimused ning reguleeritud need piisavalt selgelt. Nimelt väljendub Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse Eesti Vabariigis samaaegse kehtivuse ja kohaldatavusega seoses tekkiv probleemistik mõlema sihis olla Eesti ühiskonna toimimise määravaks aluseks ja kõrgeima õigusjõuga normiks. Eesti põhiseaduse väljatöötamisel olid esiplaanil rahvusriikliku demokraatia ideed, mistõttu sätestati PS §-des 1 ja 3 Eesti iseseisva ja sõltumatu riigina, mille õiguskord põhineb põhiseaduse ülimuslikkusel ja igasuguse riigivõimu teostamise lubatavusel üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate normide alusel. Riigi põhiseadus on riigivõimu teostamise aluseks üksnes juhul, kui riik on iseseisev ja sõltumatu. Põhiseaduse ülimuslikkus on seega riigi iseseisvuse ja sõltumatuse otseseim juriidiline tagajärg.
erikohtud, erakorralised> sõjatribunalid, Nürnbergi tribunal, Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal; kohtud õigusharude ja funktsiooni alusel: kriminaalkohtud, tsiviilkohtud, majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?), halduskohtud, rahukohtud; kohtud riikliku korralduse alusel: territoriaalkohtud, föderatsioonisubjektide ülekohtud, föderaalkohtud; kohtud konstitutsioonilise seaduslikkuse alusel: konstitutsioonikohtud, konstitutsioonilise järelevalve kohtud; kohtud rahvusriikliku tunnuse alusel: rahvuslikud kohtud, rahvusvahelised kohtud (Euroopa Liidu Kohus); õiguskaitseorganid: prokurör ning prokuratuur, kohtueelse uurimise organid, täitemenetluse organid, pönitentsiaarasustused ning kriminaalteraapia korrektsiooniasutused; järelevalve: teenistusjärelevalve - subjekti tegevuse seaduslikkuse üle ning subjekti tegevuse otstarbekuse üle; konstitutsioonilisuse järelevalve (hajutatud ning
annaabi.ee 
