Samas võib iga liikmesriik veelgi heterogeensemaks muutuda kui EL tunnistab riigisiseseid regioone sotsiaal- ja majanduspoliitika õiguspäraste objektidena (ja siis juba ka poliitiliste subjektidena, mille kaudne näide võiks Kosovo olla). Kuid teisalt: kuna EL ,,kodanikud" liiguvad üle piiride vabalt, siis võib EL hakata sarnanema ehk ka sisserändajate ühiskonnaga, kus asuvad heterogeensed vähemussaared. Igal juhul on rahvusriikidest 6 liikmesriigid sunnitud sallima uustulnukaid, keda nad pole ise välja valinud ja kellede ehk ,,teiste" kommetega nad ikka ja jälle kompromissi peavad leidma samuti nagu sisserändajad uue maa poliitilise kultuuriga. Igal juhul tõotab EL nii liikmesriikidele kui nende kaplanitele mitmekultuursuse võlu ja valu./ Kui viis sallimisreziimi sedapidi vaadeldud, tekib vast küsimus: kas sallivus on teatud
läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras Siedentop: euroopalik demokraatia on pärit rahvusriikidest -> kui Euroopa võrdsustatakse ühise turuga, siis on oht, et võim tsentraliseerub ja demokraatlik kontroll turu üle kaob 43 Siedentop: inimeste poliitiline roll on asendunud tarbijarolliga ('hea elu' on asendunud 'heaolu' mõistega); turumentaliteedi võidukäik ökonomism avaldub ka maailmavaates - kaasaegne liberalism kaldub taanduma: i) heolutarbija rahulolule (utilitarism, rahuolu maksimeerimine, enamuse printsiip)
parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras Siedentop: euroopalik demokraatia on pärit rahvusriikidest -> kui Euroopa võrdsustatakse ühise turuga, siis on oht, et võim tsentraliseerub ja demokraatlik kontroll turu üle kaob Siedentop: inimeste poliitiline roll on asendunud tarbijarolliga ('hea elu' on asendunud 'heaolu' mõistega); turumentaliteedi võidukäik ökonomism avaldub ka maailmavaates - kaasaegne liberalism kaldub taanduma: i) heolutarbija rahulolule (utilitarism, rahuolu maksimeerimine, enamuse printsiip)
ükski ei korraldanud selle heakskiitmiseks rahvahääletust. Aja jooksul võivad poliitilised kogukonnad muidugi ümber korralduda, kuid 1993. aastal ütles Saksa Liidukonstitutsioonikohus selgelt välja oma arvamuse, et midagi sellist nagu Euroopa rahvas ei ole olemas.*50 Põhiseadusliku lepingu lükkas rahvas kahes liikmesriigis tagasi. Kui Ameerika Ühendriikides rajas ülemkohus föderaalõiguse ülimuslikkuse rahvasuveräänsuse põhimõttele, siis rahvusriikidest moodustunud Euroopas kallutab see põhimõte arut- lema täpselt vastupidises suunas, toetades nõuet, et liidu õiguse peab allutama liikmesriikides täiendavale põhiseaduslikkuse järelevalvele. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust käsitab enamik liikmesriikide põhiseaduskohtutest liikmesriikide suveräänsuse väljendusena*51, mistõttu see allub põhiseaduslike volitusnormidega seotud tingimustele.
ambitsioone piirata. 4. Keerulised diplomaatilised manöövrid ja mängud – diplomaatilisi manöövreid lihtsustas üheltpoolt vastava professionaalse kaadri kujunemine, teisalt aga valitsuste efektiivne kontroll riigi üle ning rahva kõrvalejäämine poliitikast. 5. Pidevas liikumises olevad liidu/vaenusuhted - liidu- ja vaenusuhted olid pidevas liikumises ja nt poole vahetamine ühe sõja käigus oli üsna tavaline Ehkki sel perioodil võib Lääne Euroopas rääkida juba rahvusriikidest enam-vähem tänapäevasel kujul, lihtsustas diplomaatilisi mänge asjaolu, et riigimehed ja diplomaadid olid oma tegevuses suhteliselt sõltumatud avalikust arvamusest ja avalikkusest üldse, st võimalikud olid mitmekihilised ja salajased kombinatsioonid. Teataval määral on siinkohal erandiks Suurbritannia, kus riigijuhtimine nihkus üha enam parlamendi poolt kontrollitava ja seega avalikust arvamusest mõjutatud valitsuse kätte.
Global Trends and Comparative Perspectives (NY: Palgrave Macmillan), 52-70 Riigikeskne/valitsustevaheline mudel (intergovernmentalism) 1. integratsioon kui valitsustevaheliste kompromisside ja koostöö vili 2. rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid 3. riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide “agendid” Rahvusülene mudel (supranational governance) 1. integratsiooni edendajateks on rahvusülesed (rahvusriikidest suhteliselt sõltumatud) institutsioonid - EL- i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus 2. integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale 3. rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe 4. “Regioonide Euroopa” Esimesena räägib Knill valitsuste omavahelisest kooskõlastatavusest, st liikmesriikide sisepoliitika vs EL poliitika
annaabi.ee 
