enamuse arvates liidu ebademokraatlik valitsemine ja reguleerimise jätkuv suurenemine. Ka on uute riikide lisandumine teinud raskemaks mitme võtmepoliitika samalaadse jätkamise. 12 Nende suhteliselt praktiliste küsimuste kõrval tõusetusid üha sagedamini küsimused liidu üldisest tulevikust. · Milline on integratsiooniprotsessi lõppeesmärk? · Milliseks kujuneb tulevase Euroopa Liidu valitsemismudel ja suhe rahvusriikidega? · Kuidas tagatakse demokraatlikkus ja läbipaistvus liidu struktuurides? · Kui kaugele geograafiliselt Euroopa Liidu laienemine ulatub? · Mis saab rahvuslikest eripäradest ja rahvuskultuuri arendamisest? · Kuidas muuta liit kodanikulähedasemaks? Tavapäraselt liidu struktuurides varjatult toimuv ja arenev diskussioon on levinud sedavõrd suurte küsitavuste tõttu ulatuslikult rahvusliku poliitilise eliidi hulka ning tõmmanud kaasa akadeemilisi ringkondi
mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
-EL on väga kompleksne ning mitmenäoline süsteem. St et analüüsides EL-i on võimalik erinevaid lähenemisi kasutades jõuda väga erinevate iseloomujoonteni. -EL on unikaalne/sui generis – ainuke omanäoline. See viis kuidas EL omab nii rahvusüleseid kui ka valitsustevahelisi karakteristikuid oma valitsemissüsteemis, on näide sellest. Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid (IGO-d) EL-i kontseptualiseerimisel on kasulikuks alguspunktiks EL-i võrdlemine rahvusriikidega ja IGO-dega. Riigil on mitmeid definitsioone, kuid üldiselt rääkides on põhilisteks: -territoriaalsus – riik on geograafiliselt asetsev ning seotud -suveräänsus – riik seisab kõrgemal kõigist teistest assotsiatsioonidest ja gruppidest oma territooriumis ning riigi jurisdiktsioon laieneb tervele ala populatsioonile -legitiimsus – riigi autoriteet on laialdaselt tunnustatud, nii sisemiselt kui väliselt
annaabi.ee 
