meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, sarm, siiras, süüme, tarnima, taunima, tõik, veenma, väisama jne). Ta toimetas ka ajakirju: „Keeleline Kuukiri“, „Keeleuuendus“, „Keeleuuenduse äärmised võimalused", „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Veel tõlkis ta terve hulga kriminaalkirjandust sarjas „Hirmu ja õuduse jutte ja väärtkirjandust prantsuse, inglise ja vene keelest ning avaldas rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud väljaandeks „Rahvustunde nõrkusest Eestis”. 1944. aastal põgenes Johannes koos oma perega Rootsi, kus ta töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis ja tõlkis peamiselt soome ning vene kirjandust. 1947. aastal jäi ta pensionile ning jätkas uute sõnade väljamõtlemist elu lõpuni. Osad sõnad neist on kasutusele võetud aastaid või isegi aastakümneid pärast nende väljapakkumist. Johannes Aavik suri 17. Märtsil 1973
kogunenud valijamehed oma esindajad Maanõukogusse; eraldi läkitasid saadikud Maanõukogusse linnade omavalitsused. Maanõukogu esimene koosolek peeti 1. (14.) juulil Toompea lossi Valges saalis. Otsuste elluviimiseks moodustas Maanõukogu täidesaatva asutuse – Maavalitsuse. Selle eesotsas seisis esialgu Jaan Raamot, alates oktoobrist Konstantin Päts. Et Eesti on föderatiivse Vene vabariigi autonoomne osa. Mõnda aega rahuldusid eestlased saavutatuga ega seadnud uusi suuri rahvuspoliitilisi sihte. 3 Eesti iseseisvuse väljakuulutamise põhjused Saavutanud pärast Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni ajalooliste Eesti alade ühendamise ühtseks rahvuslikuks kubermanguks ja kubermangu omavalitsusasutuste – Maanõukogu ning Maavalitsuse – loomise, hakkasid Eesti poliitikud tulemusi kindlustama. Kuid seoses segaduste süvenemisega Venemaal ning Vene armee demoraliseerumisega, mis
Balti sõjalaevastikule. · Rajati maailma esimene põlevkivigaasitehas Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku? · Toodi sisse palju migrante (tööjõud), eestlaste osakaal Virumaal vähenes · tekkis kinnine linn Sillamäel · majandus elavnes Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke? · Tooted läksid esmajärjekorras NSVL vajaduste rahuldamiseks (nt põlevkivigaasijuhe Leningradi) ning alles siis Eestile · Paljude tehaste kohta ei teadnud ENSV võimuorganid midagi, need olid Moskva alluvuses · rajati nii palju suurtehaseid, mis lõpuks ületasid Eesti mastaabid. Nende tooraine veeti sisse ning toodang ENSV-st välja · Sisse toodi muulasi ja tõrjuti eestlasi 14. Sotsiaalsed probleemid. LK. 124-125. TV lk. 54 ül. 7
- Leningradi majanduslik tagamaa: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku? - Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. (Tekkis juurde töö- ja elukohti. Eelkõige võõrtöölistele) Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke? - sundvõõrandamine maadest; sunniviisiline kolhooside rajamine; - Eesti tehased (põlevkivi ja masina- ja kergetööstus) pidid varustama Leningradi ning tootma kütust Balti sõjalaevastiku tarbeks.. Eestile mittevastavate suurtehaste rajamine. Juurdetekkivad töökohad täideti võõrtööjõuga. Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika?
annaabi.ee 
