-19.August.1991- riikliku erakorralise seisu komitee üritas võimu haarata. Tänu Jeltsinile jäi riigipöörde teostamine ära. Jeltsin kutsub sõjaväelasi võimuhaarajatega mitte ühinema. -1991.detsember-NL laiali saatmine ENSV -1944- Eesti liideti taas NL koosseisu. -EKP sekretär oli Nikolai Karotam (1944-1950) -Rakendati natsionalismi poliitikat. -Kõik oli üks rahvuslik grupp (pole rahvaid; proletariaadil pole isamaad). -N. Karotam ei meeldinud Moskvale, kuna ta oli liiga rahvusmeelne: 1)Kulakud tuleks rakendada Eesti tööstustes, mitte NL saata 2)1947 alguse saanud kolhooside rajamise kampaaniat Karotam ei pooldanud. -1949-Massiküüditamine -Karotami aeg on kolhooside rajamise tipp periood -1950 märts- vahetati Karotam välja saadeti Moskvasse riigitööle -1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino.
EV väljakuulutamine; 4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika; 18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25. veebruari keskpäeval marssisisd sakslased Tallinna ning 3. märtsiks langes nende kätte kogu Eesti territoorium. Eestis kehtestus sõjaväeline diktatuur, kus kogu võimutäius kuulus saksa sõjaväelastele. Eesti erakondade tegevus peatati, rahvusväeosad saadeti laiali, rahvusmeelne ajakirjandus suleti, asjaajamises ja koolides mindi üle saksa keelele. Siinne majandus allutati Saksamaa vajadustele. Toiduainete ulatuslik väljavedu tõi kaasa linnaelanike olukorra järsu halvenemise. 4.6. Eesti vabadussõda: põhjused, algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrangu/võidu sisemised ja välised põhjused; Põhjused: 1. NV eesmärk taastada Vene impeeriumi I ms eelsed piirid. 2. NV eesmärk teostada nn maailma revolutsiooni. Algus: 28
turul. Inimesed nõudsid seal demokraatlikke õigusi ja töötingimuste paranemist. · 17. oktoobril 1905. aastal võttis tsaar Nikolai II vastu dokumendi nimega ,,17. oktoobri Manifest". See manifest andis Venemaa elanikele poliitilised õigused. Neil oli õigus moodustada nüüd parteisid. · Seoses selle seadusega moodustati Eestis esimene erakond Jaan Tõnissoni poolt. See kandis nime ,,Eesti Edumeelne Erakond ehk Eesti Rahvusmeelne Erakond". Pärast seda kutsuti kokku Eesti rahva esindajate kogu. · Hakati jagunema niinimetatud kahte leeri: radikaalid ja mõõdukad. · RADIKAALID neid juhtis Jaan Teemant ja koosolekud toimusid Tallinna Ülikooli aulas (aulakoosolekud) ja häälekandjaks oli ,,Teataja". - Valitsus tuleb kukutada ja kehtestada tuleb demokraatia - Maksude mitte maksmine - Sõjaväeteenistusest keeldumine
ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele Suurüritused: *"Kalevipoeg" väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I eestikeelse kõrgkooli loomise katse 1870'ndatel. Miks rahvuslik liikumine vaibus
mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta" . NV maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla( 11,6 tonni kulda) . Eesti sai Petserimaa ja Narva tagused alad. Venemaal viibinud eestlased said õiguse kodumaale naasta. Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega. Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Kornik Vilus Päts 9. jaan 1905 Peterburis ,,Verine Pühapäev", toimus elanike rahvusmeelne demonstratsioon. Sõjavägi avas tule. 16.okt 1905 ,,Veresaun" Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J
Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M
Sellest sai Eesti NSVs üks keskseid ideoloo võimalikke põgenemisi Soome või Rootsi. vastupanuliikumisele. rahvusmeelsem ega vähem Kokkuvõttes rahvusmeelne tähistas kui gilisi suuniseid, millest rangelt kinni peeti. 30. märtsiküüditamine 29. märtsi hilisõhtuse seisuga esitati Eesti näiteks' Läti ja Leedu. olulist muutust
annaabi.ee 
