saab tasuta maad, 1863 tuli uus passiseadus, talupoeg sai kogu vene impeeriumi raames vabalt liikuda. Usuvahetusliikumine: luteri usust vene õigeusku, levisid kuulujutud et õigeusku minejad vabanevad teoorjusest. Hiljem usuvahetajad pettusid ning soovisid tagasi luteri usku minna, kuid seda takistas riigivõim. Midagi head ka talupojale: õigeusku minek vabastas neid osaliselt saksa surve alt. Teoorjuse kaotamine: §18 Ärkamisaeg Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel, rahvuslike ideede levik Rahvuslik liikumine: rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine RAHVUSLIKU LIIKUMISE PERIOODID Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism
Levimuusikastiil tekno ehk techno Techno ajalugu algab elektromuusikaga. 80-ndate keskel Detroidis arendatud stiil jäi USA-s väikese seltskonna lemmikuks. Inglismaal sai aga technost kuum kaup 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses. Tekkisid alateemad nagu Hardcore, Ambient, Jungle. Hardcore ja Jungle ajasid biidi uskumatult kiireks, Ambient keeras aga hoogu just maha.Seda muusikastiili esitavad ansamblid Radiotrance ja K-Slave Ethno- ja süntesaatoripop Ethno pop on rahvuslikue sugemetega pop muusika.Tuleneb popist Süntesaatoripop on ühe elektroonilise pilliga tehtud muusika.Pop muusika. Surf muusika ja poistebändid Surf muusika arendati välja aastal 1965. Surf muuiskat iseloomustab hea kuuladavusega,vähe liikmeid ja palju laulustiile. Poistebändi koosseisus on ainult poisid. Tuntumaid poistebändid on Backstreet Boys, Take That, Westlife . Kantrimuusika ja disco Kantrimuusika on oma suhtumist moesolevasse
Sellega langes kõvasti J.Hurda autoriteet ühiskonnas. Jakobson võttis ka tulemusena üle Eesti Kirjameeste Seltsi. (S.Õispuu 1992) 10 3.2 20. sajandil 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid Tartu liberaalid olid Postimehe ümber koondunud haritlased. Nende seas olid Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt. Jaan Tõnisson oli ajalehe uueks toimetajaks. Nemad tõstsid esile rahvuslikue enesetadlikkuse arendamist ning nad olid tugeval venestamise ja saksastamise vastu. Postimehe populaarsus tõusis kogu aeg kuna ajalehel oli pidev kibe sõnavahetus Ado Grenzsteiniga, kes pooldas venestamist. Postimees ründas aktiivselt ka baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Nad esinesid väga avalikult, käies kohvikutes, tänavatel ja paljudes teistes avalikes kohtades rääkides demonstratiivselt eesti keeles. Tartu liberaalid olid seisukohal, et Veme impeeriumi asemel
Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 10. Rahvusromantikud Turu romantikud oli esimene rahvuslik liikumine. 18. saj. alguses. Turu romantikute üheks liikumapanevaks jõuks oli see, et hakati rahvaluulet koguma.
Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 19. saj. 2. poolel algas kirjakeele ulatuslikum mõju murretele. Toimus murrete võitlus. Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid