tugevad ja nõrgad küljed, mis peegeldavad rahvuslikku iseloomu ja koguni filosoofiat, kirjeldab Lewis (2003, lk 118). Sekretär peab oskama riigikeelt kõrgtasemel ja vähemalt kahte keelt kesktasemel. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Lauri Vahtre (2008, lk 13) arvab, et erinevused keelte vahel ja nende sõltumine kultuuri, ei tähenda, et oleks võimatu moodustada lauseid, mis sobivad igasse keelde. Lewis (2003, lk 118) arutleb kuidas kasutavad oma keelt prantslased. Nagu rapiiri. Prantsuse keel on kiire, täpne ja loogiline, ning prantslased vehklevad sellega. Kasutavad seda ülekaalu saavutamiseks, ootavad vastulööke ja –torkeid, teravust. Prantsuse keel on hea vahend vaidlusteks ja oma seisukohtade tõestamiseks. Prantslane peab seda ausaks mänguks, kui manipuleerib oma keelega, sageli ülikiiresti, et vastast segadusse ajada ja lõpuks nurka suruda, kuni viimane on hingetu ja võimetu vastama. 3
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To