Kirjandus" , lasteaed lasnamäelane jne tegelased Öö, Suhkur, Verine pühapäev Nt: Rootsi ,,Linnupesa" 2) nimi tähistab keelt/ Valgus Kuningriik, Tallinna rahvuskuuluvust. Ülikool, AS Rein Näiteks: soome keel, Reisid itaalia restoran,prantsuse jalgpallur
Üritused on olümpia- mängud, üldlaulupeod, maailma karikavõistlused, kongressid ja konverentsid, istungid, messid, päevad, laagrid. · Kui üritusel on kujundlik nimi kirjutatakse see läbiva suurtähega (Valge Daami päevad) · Kui nimi järgneb nimetusele kasutame jutumärke (iludusvõistlus,,Inetu pardipoeg") 7. Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust · tallinlane, taoism, robinsonaad jne. · eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne. · väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel) 8. Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna (ajakiri Keel ja Kirjandus = ajakiri ,,Keel ja Kirjandus", tütarlastekoor Lilleke = tütarlastekoor ,,Lilleke" )
(Starman kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik). Juriidiliste isikute ametlikud nimekujud kirjutatakse läbiva suurtähega. 3. Ajaloosündmuste reegel: Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega.( Esimene maailmasõda). 4. Traditsioonireegel: a) kui nimest on moodustatud tuletis.(eestlus, tallinlane) b) kui nimi esineb täiendina ja tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(eesti keel, soti seelik) Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust. 5. Jutumärgireegel: Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse.(,,Keel ja Kirjandus" või Keel ja Kirjandus) 10. Kirjakeel ja kõnekeel oska vahet teha, analüüsida.(õp lk 11 ) Eesti keel on jagatud kaheks Lõuna-Eesti keel ja Põhja-Eesti keel
seoses kultuuriidentiteedi muutusega. Kohaliku eesti kultuuri õpetamise juures venelastele on üheks oluliseks probleemiks positiivse ühise ajaloo puudumine ja igapäevaste kultuuriliste kontaktide pinnapealsus. Seega võib Eestis elavate venelaste identiteedi kujunemises välja tuua erinevad suunad: Endise etno-kultuurilise identiteedi taastamine. Seda võimalikku suunda erinevad uurijad ei toeta. Leitakse, et enne Eestis iseseisvumist oli venelastel eelkõige NLi riigi-identiteet. Oma rahvuskuuluvust ja kultuurilist identiteeti ei tähtsustatud (Melvin 1995). Uue etno-kultuurilise identiteedi loomine. Uus identiteet võib sisaldada elemente erinevatest kultuuridest (näiteks eesti ja vene kultuurid). See tähendab uut tüüpi oma sümboolikaga (milles on olulised keel ja temperament) subkultuuri tootmist eesti kultuuri taustal on moodustunud kultuur, mis sisaldab endas nii vene kui ka eesti kultuuri jooni. Näiteks kvalitatiivsetes intervjuudes viitasid vastajad sellele,
Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt.robinsonaad,eestlus,luterlik) *"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused:
annaabi.ee 
