Lipu ajalugu Võeti kasutusele Tartu Ulikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4.juunil 1884. 24.veebruarul 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.novembril 1918. Lipuvärvide tähendus sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv valge rahva püüd õnne ja valguse poole Eesti lipu mõõdud Normaalsuurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 Heiskamine ja langetamine Heisatakse päikesetõusul,kell 8.00 Langetatakse
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i)
võiks teada. Must värv kui sümbol Must on läänemaailmas tuntud kui leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega. Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mulla ja rahvuskuue värvi. Ka olümpiarõngastel on oma sümboolne tähendus, seda tõlgendatakse nii, et iga rõngas vastab ühele maailmajaole, ning must tähistab seal Aafrikat. Must (niger) on surma ja allilma sümbol, see on Saatanat ja kurja toonitav värv. Sümboliseerides leina, haigust, eitust ja surma on must liturgiliseks värviks. Suurel Reedel - päeval, mil Kristus risti löödi. Maalikunstis sümboliseerib musta ja valge koosesinemine alandlikkust ja elu puhtust
- Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis - Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivärke - Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus - Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng Eesti lipp: - Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp - Pühitseti sisse 4.juunil 1884 - Sinine sümboliseerib taevast ja merd, must mulda ja Mulgi rahvuskuue värvi, valge puhtust ja lootust paremale tulevikule Eesti hümn: - ,, Mu isamaa mu õnn ja rõõm'' - Viisi lõi Soome helilooja Fredrik Pacius 1848.aastal - Sõnad kirjutas J. V. Jannsen - Esimest korda lauldi seda esimesel üldlaulupeol 1869.a - 1920.a ja 1991.a Eesti riigivapp - 13.saj - Taani kuningas Valdemar II - Riigikogu kinnitas 1925.a - 1990.a 7.august
a. juubeli ja lipuhoidja Christoph Beermanni 140.sünniaastapäeva tähistamisekas. EÜS-i esindajad andsid kogudusele 9 üle Otepääl pühitsetud lipu koopia ja kirikuaias pühitseti Beermanni nimeline lipuväljak. Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole 10 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik
a. juubeli ja lipuhoidja Christoph Beermanni 140.sünniaastapäeva tähistamisekas. EÜS-i esindajad andsid kogudusele üle Otepääl pühitsetud lipu koopia ja kirikuaias pühitseti Beermanni nimeline lipuväljak. 8 Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge – rahva püüd õnne ja valguse poole 9 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I – II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik
Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist. 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp". Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid
annaabi.ee 
