rahvuskonservatiivse ringkonna poolehoiuga, lubades von Papeni teha asekantsleriks, kellel oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad. Papen uskus, et saab nii Hitlerit ,,vaos" hoida. Sõjavägi lootis Hitleri läbi rahvuslikku tugevdamist ja esilekerkimist, Versailles' lepingu tühistamist ning Reichswehri taasloomist, et saada vähemalt naaberriikide sõjalisel tasemele olla. Tööstuse ja poliitika rahvuskonservatiivid lootsid valitsuse stabiliseerimist ning poliitilise orientatsiooni suundumist autoritaarse monarhia poole. 5. veebruaril teatas NSDAP Riigipressiamet, seoses Hitleri visiidiga Münchenisse, et Hitler loobub oma Riigikantsleri töötasust, kuna ,,ta teenib kirjanikuna ise oma sissetuleku." Loobumist töötasust oli Hitler juba 17. oktoobril 1932 teatanud. NSDAP programmi ja Riigi olukorra kohta võttis Hitler seisukoha 10. veebruari 1933 kõnes. Seda kõnet kanti üle kogu saksa ringhäälingus
Saksa päritolu, ,,vere" rõhutamine: sakslaseks sünnitakse, sakslus ei ole omandatav asi. Saksa juudid polevat sakslased, kuigi nad räägivad saksa keelt ja elavad saksa kultuuriruumis. Neil on ,,võõras veri" = päritolu ja religioon ning neil on omamoodi ajalugu. Saksa juudid pole ,,õiged" sakslased. Neid oleks vaja välja tõrjuda, kuna nad võivad ,,mürgitada" ehtsa saksa vaimu. Saksa rahvuskonservatiivid on juudivastase hoiakuga. Weimari Saksamaa pole ,,õige", rahvuslik Saksamaa. V. (Pseudo) ,,teaduslik" seletus: rassiteadus. Eksisteerib omaette alaväärne juudirass, mis tähendab ohtu puhtale ,,aaria" verele. Juutide kahjulikud omadused: nad olevat ebamoraalsed, haiglase psüühikaga, ahned ja ebausaldusväärsed. Weimari Vabariik on ,,juudi vaimsusega" riik. NSDAP eesmärk oli puhastada Saksamaa juudi ,,saastast"