moodustasid need, kes soovisid kaanonit muutes selle aluseid säilitada. Nende eesmärk oli üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nemad sellesse ära mahuksid. Teise rühma kuuluvad need, kes soovisid muuta kaanoni aluseid. Kuigivõrd tulemusi aluste kõigutamisel olnud ei ole, kuid osa kõigutajaid on sellegipoolest ajapikku kaanonisse sobivamaks muutunud. See- eest on osa neist vähehaaval uurijate poolt kaanonisse toodud. Eesti luulekaanoni põhinormide kohaselt peaks luule olema rahvuskeskse alatooniga, kirjeldades isamaasuhet ning ideaalis andes edasi kaotusvalu või ängistust. Luulekaanoni kriteeriumid mõistavad hukka tarbeluulet, pigem eelistatakse luulet, mis väljendab sotsiaalsust ning rõhub meie rahva südametunnistusele. Toonilisi kriteeriume analüüsides hinnatakse kõrgemalt tõsist luulet, milles on märgata kerget huumorit. Liigne emotsioon see- eest mõjutab luulet pigem negatiivselt, kerge kurbus on toonilises mõistes igati teretulnud.
tekkimise, iseloomu ja arengu. La... vaatevinkilst hukka mõista. Ei ole lihtne rääkid Saksamaast üldiselt, sest tolleaegses Saksa väikeriigia on oma eripärad. Aga tervikliku arengu seisukohalt on lõpuks inult vähesed määravad; teised järgnevad neile. Ja on olemas teatud üldised ilmingud, mida võib vähem või rohkem selgelt märgata kõikjal. Üheks niisuguseks haruks on ülimalt iseloomulik kahestumine hoiakutes ja ideaalides... Sildid: rahvuskeskse orientatsiooni süvenemine(48), Rahvuse ideaalpilt(49) Kopeeri: lk 85-89 Põhiline vastandus, milles väljendub õhtumaine eneseteadvus keskajal, on kristluse ja paganluse või täpsemalt öeldes kristluse vastandus paganlasele. 145 Mitte alati ei suuda meie teadvus ilma kõheduseta sellele omaenese ajaloo varasemale arenguastmele tagasi vaadata. Sundimatu avameelsus, millega Erasmus ja yema aeg inimese käitumise kõiki valdkondi arutas, on meie jaoks kaotsi läinud
aasta Poolas ja Ungaris, 1968. aasta „Praha kevad“). Uusvenestuse pealetung. Noorterahutused ja 40 kiri. Majandus ja rahvastik. (Kirjalik loengutekst, Kukk 2008) [I] Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus. Sellel protsessil, mida sõjajärgseil aastail tavatseti nimetada Eesti NSV majanduse taastamiseks ja sotsialistlikuks ümberkorraldamiseks, olid kõik klassikalise kolonialismi tunnused: varasema, s.o 1920.–1930. aastail väljaarendatud rahvuskeskse majandusstruktuuri eesmärgipärane hävitamine; võõrvõimu huve järgiva tootmisstruktuuri import nn üleliiduliste spetsialisatsiooniharude ennakarendamise näol; kohalike loodusvarade ekstensiivne röövellik kasutamine; põliselanikkonna assimileerimisele suunatud töökohtade ja migratsioonipoliitika; seniste majandussidemete läbilõikamine ning Eesti isoleerimine maailmamajandusest. Maareform ja kollektiviseerimine.
annaabi.ee 
