Eesti keelekorraldus Mis on keelekorraldus? Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega.
KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk, mis on ka tänapäeval kõige levinum. 2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne, sõnakuulmatuna rikkus inimene aga loomupäralt vahekorda Jumalaga ning sattus seejärel kurjuse ja surma võimusesse
Eksamikomisjoni esimees on vastaval aastal Euroopa Kooli inspektorite nõukogu eesistuja riigi ülikooli õppejõud. Euroopa Kooli lõputunnistuse saamiseks peab kandidaadil keskmine lõpuhinne olema vähemalt 60% võimalikust. 8. Eesti keele õpetuse üldalused Eesti keelel kui emakeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend. Inimese suhtlemisel ümbritseva maailmaga on kesksel kohal teabevahetus, seetõttu on oskused, mis võimaldavad erinevaid tekste mõista ja luua, inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk.
kirjakeele reeglite fikseerimine. 18.Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Keelekorraldusteooria sisuks on keelekorralduse eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja taktika. Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli. Ülesanded
annaabi.ee 
