harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid ( sakslasi, ungarlasi, türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi ( itaalasi, jaapanlasi). Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reperaatsioonimaksete, kiire
riigivõimuga(Vilhelm II Ohensoller). Vaatamat oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.On mõistetav ,et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel , kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ( Nikolai II) , karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahvas seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu , muutusid nad lausa rahvuskangelasteks ( Hitler). Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi , türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi (itaalasi , jaapanlasi). Tsehhoslovakkia aladel elas 3. Milj. Sudeedi Sakslast. Ei arvestatud riigipiiride jagamisel etnilisi probleeme. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 28. Juuni 1918 Versailles' rahulepingu järgne süsteem
testas DIKTAKTUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktakduurid? 1. Muutused hiskonnas - keskklassi rahva mjuvim vhenes, tlisseadustega said tlised igusi juurde, naisvalimisigusega tekkisid paljud rahulolematud rhmad mida diktaatorid ra kasutasid 2. Sja mju - sja-aastatel valitsesid kindalkelised ja karmid riigivimud ja rahvas oli juba harjunud, et nad saavutavad edu. Nd oli neil suur eelis, isegi thja edusaavutamisel leti neid rahvuskangelasteks 3. Pettumine Versailles' ssteemis - loodi palju rahulepinguid mille piirid paljusid maid rritasid. Diktaatorid lubasid juga maade ebaigluse taastada. 4. Majanduslikud raskused - demokraatid ei suutnud rahvast majanduskriisist vlja tuua, karmikelised valitsused lubasid kik paremaks muuta ja rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene vimuvitlus - poliitiliste erakondade omavaheline uhkustamine ei meeldinud rahvale 6. Valimisknnise puudumine - hiris erakondade paljusus,raskendus seaduste
aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Ning pärast rahu kehtestamist oli neil, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid kasvõi tühist edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929.
karmikäelise võimuga. Vaatamata oma jäiksuele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigijuhtimise vahendiks. On mõistetav, et ka päras rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II suhteliselt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seega on mõistetav miks Hitleri ja Natside populaarsus Saksamaal sõjajärgsetel aastatel sõjaväes märkimisväärselt kasvas. Ühteks põhujseks, miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati dikatuur olid riigisisesed majandusraskused. Kaotajariikides olid majandusraskused seotud reparatsioonimaksete kohustusega
Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3.Pettumine Versailles' süsteemis- vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete,kiire inflatisooni. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said juhid- inimeste elu kiiret paranemine ning rahvas uskus neid. 5
oma poliitilise ja majandusliku võimu. Samas aga tugevnes tööliskond, kes said võimaluse mõjutada riigi arengut. Samuti ka see, et naised said valimisõiguse nii tekkisid suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2. Sõja mõju. Sõdade tõttu olid inimesed harjunud karmi riigikorraga. Juhtidel, kes lubasid muuta inimeste elu paremaks, said suure poolehoiu ning muutusid rahvuskangelasteks. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Inimesi ärritas, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seetõttu said poolehoiu need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riigid olid raskustes reparatsiooni, paberraha väärtuse langemise ja tooraineallikate kadumisega. Majanduskriis tekitas paljudele usu kaotust paremasse elusse ja demokraatiasse
annaabi.ee 
