Lavale astus Eesti Filharmooniakammerkoor kontsertprogrammiga Valgus Muusikas. Kahe Grammy-auhinnaga pärjatud koori juhatas Kaspars Putniņš, kes tõi publikuni ühe n-ö igapäevase tsükli elust ehk viis meid läbi muusika pimedusest valgusesse. Kava alustas 16. sajandi Itaalia helilooja Carlo Gesualdo ning tema „Tenebrae responsorien“. Tenebrae ise tähendab ladina keeles pimedust, ööd, surma. Ettekandele tuli teose 5 osa, mille vahele oli pikitud Gesualdo rahvuskaaslase Salvatore Sciarrino „Pimeduse responsoorium“. Neid kaht heliloojat ei ühenda mitte ainult rahvus, vaid ka üks mõrvatöö, mille sooritajaks oli Gesualdo ning mille kohta kirjutas hiljem ooperi Sciarrino. Lisaks sellele on Sciarrino responsoorium 4 sajandit hilinenud vastus Gesualdo omale. Millest need 2 heliloojat omavahel läbi oma teoste rääkisid, jääb ilmselt saladuseks, aga teatava maagia ning pimeduse varjundi annab kogu see lugu muusikale küll. Mõlemad autorid mõjuvad ka
Vaim. Jumal pole üksnes Taevane Isa, Looja, vaid tal on ka Poeg Jeesus Kristus, kes ristil asendusohvrina suri, et lunastada inimeste patud Jumala ees. Isast ja Pojast lähtub ka Püha Vaim - kes inimesi pühitseb, annab prohvetitele sõnad suhu jne. Tänapäev. Jumal endiselt ei salli ebajumalaid enda kõrval. Enamus juudi rahvast endiselt hoiab usus ainult temast kinni. Ent ka Iisraeli riigis valitseb usuvabadus, mistõttu kellegi rahvuskaaslase surmamine, kui ta teisi jumalaid peaks hakkama kummardama, ei tule enam kõne alla. Küll aga mõistagi Jumalast kinni hoidvad inimesed seda heaks ei kiida ja püüavad oma rahvuskaaslasele avaldada survet. See sama Jumal kellesse juudid on uskunud on ka Jumal Kristlaste jaoks, ent selle vahega, et kristlased usuvad, et sellel Jumalal on ka Poeg Jeesuse Kristuse näol, ent judaistide jaoks Jumalal poega ei ole. Nii seondub kristlaste jaoks usk Jumalasse usuga Jeesusesse Kristusesse kui
annaabi.ee 
