"Heeresgruppe Nord" ehk spetsiaalselt moodustatud Wermachti haru Leningradi ja Põhja Venemaa vallutamiseks vahelt. Nendes kahes kooseisus vaatama sõja peale kainelt mõlemal poolel võitlevate eestlaste pilkude läbi rinde joontel 26.07.1944 Sinimägedel, 17.09.1944 Avinurmel ja 19.11.1944 Sõrve sääre tippus. Kõige ägedam koht kogu filmis oli Avinurmel kus võistlus käigus tunti vastase mõlemal poolel ära kui oma rahvuskaaslane, laskmine peatati ja kohkunud Nazi Saksamaa sõdurid jalutasid oma varjunditest minema ilma, et punaarmee eestlased neile kuuli kannikasse laseks. Kuid ega kogu film lahinguväljal ei kesta, vahepeal järgneme tegelasele nimega Jüri Jõgi Tallinnase kus ta külastab ühe tema tappetud õde Aino Tammikut, et edastada mehe viimane kiri küüditamisest, tee peal näeb ta Märtsi pommitamise rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti
mõisteid teises keeles. Ühise keele puudumine Kui vestluspartneritel ei ole ühtegi (võõr)keelt, mida kõik osapooled oskaksid, on vaja kolmandat isikut, kes tõlgiks. Tõlgi vahendusel suhtlemises tekib aga mitmeid küsimusi, näiteks: kas ta peaks tõlkima ainult sõna-sõnalt teksti või kasutama ka isiklikke teadmisi vestluspartnerite kultuuriruumist ja tõlgendama lisaks ka tekstiga kaasnevat konteksti ning tausta? Sageli on tõlk ühe vestluspartneri rahvuskaaslane, mis mõjutab märgatavalt vestluse võimutelge, luues situatsiooni, kus kaks inimest on ühe vastu ja saavad omavahel ridadevahelist teksti vahetada, mis võib võõrkeelsele partnerile mõistetamatuks osutuda. 2 Kultuuridevahelise suhtlemise mõistmine Tõlkide elus ette tulevatest dilemmadest lähtudes räägime nüüd pikemalt teemadest, millel on laiem ja üldisem kandepind. Näiteks: kuidas tõlgendada teksti, mis ei ole
edasi tradistisoone, rituaale. Abielu on siis kui kaks juuti abielluvad. Juudiks võib saada nii mees kui naine. Liitumine traditsiooniga on võimalik. Kaasneb palju sümbolismi abielu puhul: juuakse ühisest karikast. Klaas visatakse katki Mazel-tov ,,killud toovad õnne!" ajalugu jookseb kõikjalt läbi. Perekond. Oluline traditsioonis. Matused. Matta tuleb võimalikult kiiresti. Jumala ees kõik võrdsed. Kui rikas keegi on, peegeldub haua tähistes. Lilli ei tooda matustele. Kirstu kannab rahvuskaaslane. Öeldakse palveid. Mälestatakse surnut, mida lähedasem surnu, seda kauem mälestatakse (nt pool aastat, ei osaleta lõbustustel). Kasrut. Reeglid. Kosser toit. Jaguneb kõlblikuks ja kõlbmatuks. Kõik toit ei ole mõeldud söömiseks. On teatud loomad-linnad, keda kõlbab süüa. Röövloomi ei sööda. Veist kõlbab süüa, siga ei kõlba süüa, rüveloom. Kodulinnud kõlbavad süüa. Munad ka. Kalad? Need kalad, millel on soomused, uimed, kõlbavad süüa
C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155). Krahv Lieven on variserlik ja võlts. Teda iseloomustatakse negatiivsete atribuutide (maskisarnane nägu) ja tegudega (salgamine). Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas"
mainitudki. ,,Ussisõnades" ei ole heitlikku pendeldamist ja lahtisi otsi nagu "Rehepapis". Viimse metseestlase elulugu on lennukas, sisu- ja aluusioonidetihe allegooria, vaimukas maagiline realism, röökiv hoiatuskirjandus ja särtsuv-paroodiline kaasaja-kriitika, mis meisterliku andega ühtseks romaanikujuliseks silmuseks seotud. Sest samal ajal kui "Mees, kes teadis ussisõnu" müügiedetabeli tipus troonib, sureb kusagil prügikasti taga tõenäoliselt meie viimane rahvuskaaslane, kes oleks võimeline kommunistliku partei ajaloo eksami viiele tegema; homme järgneb talle vast viimane Eesti mees, kes oskab remontida kettaga telefoni ja paigaldada telerile Soome plokki. Kõige muu kõrval võib neid teoseid vaadelda ka religioossest aspektist, kuna usk kui selline on olemas neis mõlemis. Ilmselt kuulub see aspekt nende kahe romaani ,,sarnasuse" kategooriasse, kuna mõlemas teoses oli erinevat sorti uske, kuid kummaski ei öeldud, et üks on parem kui teine.
C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155). Krahv Lieven on variserlik ja võlts. Teda iseloomustatakse negatiivsete atribuutide (maskisarnane nägu) ja tegudega (salgamine). Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes,
C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155). Krahv Lieven on variserlik ja võlts. Teda iseloomustatakse negatiivsete atribuutide (maskisarnane nägu) ja tegudega (salgamine). Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes
Perioodilised funktsioonid korral on vedru välja veninud, negatiivse korral kokku surutud) ning keha mater- jali jäikust iseloomustavat tegurit -ga. Sel juhul väidab Hooke’i seadus, et vedru algkujusse kiskuvat elastsusjõudu võib igal ajahetkel kirjeldada valemiga Samaaegselt oli Hooke’i kaasaegne ja rahvuskaaslane Newton leidnud veelgi üldi- semaid printsiipe meid ümbritseva maailma kirjeldamiseks. Ta märkas, et kui kehale mõjub mingi jõud, siis keha kiirendus – see, kuidas keha liikumiskiirus muutuma hakkab, – sõltub täpselt võrdeliselt mõjuvast jõust. Veelgi enam, ta avastas, et mõõtes ka keha massi, võib ta täpselt kirjeldada, kui-
annaabi.ee 
