Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja tööstuslinnasi. Alates 2002.a. kaevandatatakse piirkonnas kulda, mis tänaseks annab rohkem, kui poole kogu venemaa kulla tootmisest. Tundra piirkonda, kus ilmuvad esimesed puud ja metsloomad nim. Metsatundraks. 1. Nimeta põlisasukaid.
Seega oli tsaari autokraatlik võim põhiseaduse ebademokraatlike sätestuste poolest kaitstud.10 Nüüd räägiksin põgusalt ka neljast revolutsioonieelsest Riigiduumast. Esimene Riigiduuma istung leidis aset 1906. aasta maikuus, ja kuigi eelpool kirjeldatud valimisviis eelistas rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane. Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja Sotsiaaldemokraatidest. Suurim partei oli neist Kadetid. Kuigi sotsialistid olid valimisi boikoteerinud, said siiski mõned nende delegaadid sinna valitud. Duumas olnud erinevad poliitilised grupid nõudsid endale täit kontrolli riigiasjade üle, kaasaarvatud maksustus. Teisisõnu taheti kehtestada konstitutsionaalset monarhiat. Tsaar seejärel saatis Duuma laiali. Esimene Duuma kestis kokku 73 päeva.11
Peamiselt võitles diktaator aga ikkagi sisevastastega teistest etnostest. Macias Nguma, kes oli Ekvatoriaal-Guinea diktaator (1968-79) võitles samuti siseopositsiooniga, millel polnud seost külma sõjaga. Nigeeria etnosed Nigeerias elab 149 miljonit inimest (2008. a seisuga) ning seal on umbes 250 etnost, keeli ja murrakuid on ligi 500, konkreetselt keeli umbes 395. Suurimad rahvad on hausad (21%), fulanid ehk fulbed (11%), jorubad (21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku. Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri. Igas piirkonnas domineeris üks suurem etniline üksus ning sellest sai alguse ka
annaabi.ee 
