aasta rahvaloenduse jrgi elas 2226 eestlast, Leningradi oblastis (1409) ja Moskvas (1244). Siberi kogukonnad on ldiselt vikesed. Kaks suuremat eesti klakogukonda (lem-Suetuk ja Haidak) asuvad Krasnojarski krais, kummaski elas 2008. a. aastal umbes 200 elanikku, phiosa eestlased. Lisaks veel viksemad klad ja Krasnojarsk. Novosibirski oblastis elab eestlasi enim Nikolajevka klas (Ktovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on ks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kaseklas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste klakogukond on Lillikla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, viksemaid klakesi on umbes 10. Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vhemaks jnud, oleme suutnud silitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel
ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks
kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine -
Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu ajalooliselt kujunenud identiteete ning otsima uusi
ainult keelest, kuid see on ainult üks aspekt;; teised aspektid: usk, kombed, tavad, eluviis, seksuaalne orientatsioon, rass, perekonnavorm. Etnilisi rühmi on maailmas rohkem kui erinevaid keeli. 2) Etnilised grupid EE-S: õpilased saaksid teha sellest graafikuid (võrdlus 10 aasta tagusega nt). 10 aastat tagasi eestlasi eesti elanikkonnast u 68% (veel Statistikaametist). Eestis ikka rahvusgruppe rohkem kui ainult eestlased ja venelased. 3) Sulandmine vs lõiming: Sulandumine(assimilatsioon)- muulane kaotab oma rahvusliku identittedi, hakkab sihtmaa keelt rääkima koduse keelena, võtab omaks suihtmaa käitumismallid jms, muudab ära oma nime sihtmaalikuks; oht selles see et kui nad nii palju sulanduvad, siis nad hakkavad liialdatult selle sihtriigi kultuuriga tegelema(marurahvuslus, vb veel hullem kui sihtmaa rahvusest
või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning
alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning
kajastatud. Paljud olid põgenenud, end peideti soosaartel jne. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. 18. sajandit võib pidada rahvastiku taastumise sajandiks. Kuni 1917. aastani sõda Eesti ala suuremas osas enam ei puudutanud. Umbes 200-aastane rahuperiood, mil rahvas saab taastuda. Kuid 18. sajandil hakati poisse nekrutiks võtma, nimetati seda verekümniseks, st oli algul eluaegne nekrutiks minek, seejärel 25-aastane ja seejärel lühem teenistus. Kui tehakse esimesed hingeloendid, 1782, siis on rahvaarv enam-vähem korrektne,
Ajalooline areng. Enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni (1789) oli rahvusriik/rahvas ja riik seotud valitsejaga. Pärast SPR-i riigi kontseptsioon muutus- kui enne oli valitseja omand, siis nüüd ei olnud. Tekkis kord, kus demokraatia hakkas realiseeruma ning vastanduma aristokraatlikule riigikorrale. 19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) Positiivne natsionalism- assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi (Prantsusmaa) 2) Etniline rahvuslus- levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaliseks. W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti- olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne.) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks
Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. Põhjasõda (KARL XII ja PEETER I) Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos. Eesti ala läheb Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu. Sõja ajendiks sai kokkulepe, mis sõlmiti vahetult enne sõda aastatel 1698- 99, Saksi-Poola, Taani ja Venemaa vahel luuakse kolmikliit, Rootsi-vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks
Ajalooline areng Enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni (1789) oli rahvusriik/rahvas ja riik seotud valitsejaga. Pärast SPR-i riigi kontseptsioon muutus, kui enne oli valitseja omand, siis nüüd ei olnud enam kellegi omand. Tekkis kord, kus demokraatia hakkas realiseeruma ning vastanduma aristokraatlikule riigi korrale. 19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) positiivne natsionalism – assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi, nt Prantsusmaa. 2) etniline rahvuslus – levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule. 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaks. USA presidendi W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti - olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks
sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas põhirahvuseks ning minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis eponüümse (st riigile nime andva) rahvuse kõrval ning erinevad eponüümsest põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: 1) kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); 2) kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; 3) üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi.
Väga palju eestlasi elas Peterburis, seal ilmunud trükiste nimekiri on kõige pikem. Novosibirskis trükiti "Siberi Teatajat" (ilmus 1922-37) ja "Uus Küla" (1926-30), viimane oli hinnata kaasanne kommunistlikule "Siberi Teatajale". Venemaal ilmus eesti asunikele veel üksikuid väljaandeid Omskis, Tomskis, isegi Vladivostokis tehti üks katse. Berliinis ja Helsingis trükitud väljaanded olid orienteeritud peamiselt kodumaal lugemiseks. Teistes maailmajagudes olid eestlased samuti oma rahvusgruppe moodustanud, nii Lõuna-Ameerikas kui Austraalias tehti katseid oma väljaandeid trükkida. Ameerika Ühendriikides ilmus 14 aastat (1897-1911) "Ameerika Eesti Postimees", alates 1909. aastast "Uus Ilm" (kuni 1989). Miks on meil aga põhjust peatuda just sellel eestikeelsel ajakirjandusel, mis hakkas ilmuma Teise maailmasõja ajal ja järel? Põhjus selles, et nii palju eestlasi korraga, kui Teise maailmasõja jalust ühekorraga läände läks, ei ole läinud enne ega pärast. Teine
Niisiis, natsid püüdsid tõsta „kõrgema väärtusega“ inimeste arvukust. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule. Natside usk rahvaste ebavõrdsusesse tõi kaasa nn madalamate rasside allasurumise ning pideva orjastamise õigustamise. Igavene võitlus rasside ja rahvaste vahel, mille tulemusena jäid ellu kõige paremad, oli natside ideoloogia järgi loodusseadus. Rahvusgruppe nagu juudid või mustlased, mis ei tuginenud rahvusriigile, peeti eriti kahjulikeks. Tõepoolest, juudi rahvast vaadeldi aarialaste antipoodi ja igavese vaenlasena. Heinrich Himmler, Natsi-Saksamaa politsei ja natsipartei avangardi SS-i juht ning üks põhilisi holokausti läbiviijaid kirjeldas kogu maailma juutkonda eelnimetatud rassilisele hierarhiale sisemiselt vastanduvana ning seega tegurina, mis olevat inspireerinud
annaabi.ee 
