EESTI UUSAEG
Sakslasi ligi 4%, venelasi
umbes 4%. Sajandi lõpul tõusis venelaste osakaal nelja protsendini, seoses
vabrikutööstuse kasvamisega. Seisuslikult moodustas põhiosa talupojad. Linnades
elas 19.saj alguses 5-6% kogu rahvastikust, sajandi vältel osakaal tõusis, 1863.aastast
kadusid piirangud talupoegadel linna elama asumiseks, 1913.aastaks kogu
rahvastikust ligi veerand elas linnades, 23%. 19.saj teisel poolel muutusid eestlased
linnades suurimaks rahvusgrupiks senise sakslaste asemel.
Rahvastiku loomulik liikumine
19.saj kinnistub nn Euroopa abiellumistüüp. Seda iseloomustas kaks tunnusjoont: 1)
varasemast hilisem abiellumisiga, 2) vallaliste suur osakaal ühiskonnas. Kuni 19.saj
keskpaigani abiellumise periood oli enamasti kindel, abiellumine sõltus põllutööde
tsüklist, 19.saj esimesel poolel tavaline abiellumisaeg sügiseti pärast põllutööde
lõppu, või varakevadel enne põllutööde algust. 19.saj keskpaigani põllutööde ajal ei