Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1. Käesolev referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele internetis, kus vohab massiliselt piraattarkvara, heli- ja videosalvestisi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on nad kaitstud nii siseriiklikult kui ka rahvusevaheliselt ning millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised internetis. Uurimisobjektiks valisin maailma ühe populaarseima videote vaatamise ja jagamise veebikanali YouTube.com, mille näitel selgitan, kuidas nemad võitlevad autoriõiguste rikkumistega, millist praktikat nad kasutavad rikkumiste tuvastamisel ning millised on kasutaja enda võimalused autoriõiguste rikkumiste vastu võitlemisel. Olles ise rohkem kui 10 aastat töötanud IT valdkonnas koolitajana, soovin ma püstitada
Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. Teadusharu iseseisvumisel Eestis (19. sajandi lõpul) sai alguse rahvakultuuri jaotamine kahe teadusala vahel: vaimne kultuur rahvaluule aineline kultuur etnograafia Selline kultuurivaldkondade jaotamine erinevate teadusalade vahel mõjutas Eesti rahvaluuleteadust ja etnograafiat kogu 20. sajandi vältel, kuid nende teadusalade omavahelised seosed on olnud periooditi siiski erinevad. Rahvusevaheliselt on olukord mõneti teine. 20. sajandi lõpul kasutati Kesk- ja Põhja-Euroopas (v.a Soome) rahvakultuuri uuriva teadusena enamasti üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses teaduses tehakse vahet Euroopa etnoloogia (Volkskunde) ja etnoloogia (Völkerkunde) vahel: esimesel juhul uuritakse Euroopa pärimuskultuuri, teisel juhul Euroopast väljapoole jäävate regioonide kultuuri. Sellise vahe tegemine ei ole tänapäeval lõpuni loogiliselt seletatav, sest see
annaabi.ee 
