2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja: STANISLAV FECO Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist (Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatri trupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides ,,Luikede järv", ,,Giselle", ,,Raimonda", ,,Uinuv kaunitar", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Romeo ja Julia", ,,Onegin", ,,Kameeliadaam" jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias
operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum. Orpheum oli suursugune punaste seinade ja
............................................8 2.1.Hiphoptantsuga tegelevad tantsustuudiod.......8 3.Break dance................................................................................9 3.1.Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod........9 4.Ballett........................................................................................10 4.1.Eesti balletti ajalugu.......................................10 4.2.Eesti Rahvusballett........................................ 10 4.3.Balletti tantsukoolid eestis..............................11 5.Moderntants...............................................................................12 5.1.Moderntants Eestis.........................................12 6.Idamaine tants-Kõhutants..........................................................13 6.1.Kõhutants Eestis.............................................13
balletiks, mida ma nägin. Selle põhjal võin väita, et tõenäoliselt ei jää see viimaseks balletietenduseks ja lähen ka tulevikus balletti hea meelega vaatama. Julgen soovitada seda etendust ka oma sõpradele ja tuttavatele. 10 Kasutatud allikad Kirjandus Eino Tubin "Ballaad. Eduard Tubina lugu" Eesti Rahvusballett, Eduard Tubin ''Kratt'' kava Internetiallikad http://www.opera.ee/lavastus/kratt/ https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Tubin http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kratt-hea-eesti-asi/ https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/looming.htm https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/elu.htm http://www.tubinsociety.com/?lang=et 11 LISA 1
rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit. Tuntuim nimi sellest teatrist on Mari Savitski (1982), kes on esindanud Eestit Noorte Tantsijate Eurovisioonil ning võitnud mitmeid tantsukonkursse. 1994. aastal loodi esimene moderntantsukool - Fine 5 Tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Eesti Rahvusballett Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Kuigi siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim ,,Unenägu kujuraiuja töökojas" etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz,
600 korda väiksemad. Nad on kahtlemata väiksemad, aga kindlasti mitte nii palju kordi. See aga tähendab, et näiteks miljoni elaniku, töötaja või maksumaksja kohta on Eestis tunduvalt rohkem parlamendisaadikuid, ministreid, ametnikke jne kui Saksamaal. Sama seos-tendents kehtib ka igasuguse atribuutika kohta, mis kuulub – või väidetakse kuuluvat – rahvusriigi juurde: kunstimuuseum, rahvusooper, rahvusballett, sümfooniaorkester, jalgpallimeeskond jne. Sellist olukorda võib piltlikult seletada “lumememmeefektiga”: Selleks et suurt ja ilusat lumememme teha, peab olema piisavalt suur territoorium valge lumega. Siis kraabitakse lumi keskele kokku ja valmistatakse lumememm. Kui vaene mõni suurriik ka poleks, on ta nii suur, et paari allveelaeva raha saab ikka ning alati kokku. Väike riik on paratamatult üldjuhul suhteliselt kallim kui suur riik
annaabi.ee 
