Eesti rahvamuusika
Sajandi alguse rahvuslikud sihid suundusid aga
juba igal alal tõeliselt o m a leidmisele. Nii jõuti ka vanema rahvamuusika, eriti regilaulu väärtustamisele eesti helikeele leidmiseks tuli
süveneda just vanemasse rahvaviisi, sealt inspiratsiooni ammutada.
20. saj. algul osalesid rahvaviiside kogumisel tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi konsevatooriumi muusikatudengid. Vahetu
kokkupuude elava rahvamuusikaga avaldas mõju ka nende loomingule. Teatavaid mõjutusi suhtumises rahvaviisisse said nad kindlasti ka oma
kompositsiooniõppejõult Nikolai Rimski-Korsakovilt, kes ikka ja jälle rõhutas folkloori tähtsust rahva helikunstile.
Vanas rahvaviisis hakati nägema hindamatut rahvuslikku varandust, lätet, mis peaks toitma rahvuslikku muusikaloomingut.
Rudolf Tobias esitas kujuteldavas vestluses rahvalaulikuga oma nägemuse tulevasest eesti kunstmuusikast.