1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor. Faehlmanni õhutusel asustati 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli 7 aastat. Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. Eesti keeles uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ja täpsustas ka vana kirjaviisi. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Faehlmann kirjanikuna Ta sai tuntuks tänu eeposele, mille idee algataja ta oli. Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald, kuna ta ise suri enne eepose valmimist. Faehlmann on kirjutanud väga palju ja väga erinevaid kirjutisi alates üksikutest luuletustest kuni proosade ja kunstmuistenditeni.
Oli veendunud, et iga sakslane peab oskama piiblit lugeda c) Sai Preisi absolutistlikku kuningavõimu loojaks 6) 1717 üldine koolikohustus 7) 1740-1786 Friedrich II ( Vana Fritz) a) Ei olnud oma isa moodi, prantsusemeelne b) Suhtus eitavalt parlamenti ja arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on selleks ainuõigus. c) Piiras teotöö mahtu d) Rajas ligi 1000 küla, mis pakkusid peavarju sadadele tuhandetele inimestele. e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile
3. Eesti vajab suuremaid koole, kuna a. On kergem õppida emakeeles, see võtab vähem aega. b. Talupoegadele on vaja õpetada põlluharimist, linnakoolides seda ei tehta. c. Vanemad inimesed soovivad ka haridust omandada. F.R.Faehlmann Tähtsamad ettevõtmised: 1. Tema eestvõtmisel asutatakse Õpetatud Essti Selts (1838). Selle eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinasusu uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse avaldamine. 2. Avaldas ,,Kalevipoja" kirjutamise mõtte, visandab suure osa ,,Kalevipoja" sündmustikust. 3. Tõestab baltisaksa haritlaskonnale, et eestlased on olnud kõrge kultuuriga rahvas. 4. Ta annab eestlasele iseloomostuse: aus, kannatlik, sügava mõttelaadiga, mõnes mõttes piiratud kuna polnud võimalust saada haridust.
Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid. Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane. Suur osa Kreutzwaldi teostest oli rahvavalgustusliku eesmärgiga, näiteks ,,Wina-Katk"(1840), mille eeskujuks on peetud sveitsi autori H. D. Zschokke teost . Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald arendada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi. Praktilistele väärtustele vaatamata on neil väljaannetel Kreutzwaldi loomingus siiski teistsugune osa Luuletajana kirjutas Kreutzwald põhiliselt saksa eeskujude järgi ning oli eeskujuks paljudele järgnevatele Eesti luuletajatele, näiteks Koidulale, Veskele,
Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803 1882) ,,Kodutohter" ja ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" Õpilane: Mario Liiva Sisukord Kodutohter, Maailm ja mõnda mis seal sees leida on 3 Kodutohter Kodutohter valmis 1879. aastal tema 44aastase arstitöö kokkuvõte ja see oli tema viimane arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud ,,Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures" oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtusepidamine, tervislikud eluviisid, mõõdukus) jagav ,,Lühikene öppetus terwisse hoidmissest" ja elu lõpul koostatud ,,Kodutohter"
olukordade kujutamine. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS 1. Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3. suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai
vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäeva Wahheluggemised", see tutvustab eesti lugejatele paljude võõraste maade sealset loodust ja inimesi. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Näiteks ,,ABD ehk Luggemise-Ramatus" sisaldavad metoodilisi juhiseid. Kõige tähtsam, millega Masing sai üldtuntuks, oli ,,Maarahwa Näddala-Leht". Selles oli sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi ja vanasõnu. Tähtis oli ka see, et tänu temale täiustus eesti alfabeet õ-tähega. Ta märkas lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada.
novembril 1688 (mõnes kohas märgitud ka 16. novembrit 1688. aastal. ) Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel. Bengt Gottfried Forseliuse Selts 1986. aastal vallandus 300-aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks, mille tuumiku moodustas 12 Kooli Klubi ehk esimesed B. G. Forseliuse koolmeistrite seminari kasvandikega alustanud koolid. 300-aastaste koolide liikumine formeerus 22.02.1989 seltsiks. Avaldamaks tunnustust rahvavalgustusliku tegevuse eest mitmest soost 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on Bengt Gottfried Forselius, võtsid Rootsi-aja (15611721) juurtega koolid oma ühendusele Bengt Gottfried Forseliuse nime. B. G. Forselius oli esimene eesti kirjakeele uuendaja. Neid uuendusi rakendati õppe- ja vaimuliku kirjanduse koostamisel. Tunnustamaks B. G. Forseliuse tegevust eesti vaimuelu kujundamisel ja Rootsi riigi hariduspoliitika edumeelsust 17. sajandi Eestis, asutas B. G. Forseliuse Selts
aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks öö-pilt" (1853), "Videvik" (1854), "Põllumees ja ammetmees" (1858), "Tuisulased" (1859), nn. "Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja "Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857). Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-49), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist.
2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7- aastaselt muusikaõpinguid. Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit, Third level mis kujunes edaspidi tema lemmikinstrumendiks
Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja muutmine avaliku mõttevahetuse aineks, jäid enamik valgustuslikke publitsiste oma nõudmistes
Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli
Suri 21-aastasena tiisikusse. Tõlkis soome mütoloogia Rootsi keelest Saksakeelde. Eesti keeles 25 luuletust. Oma oodides ülistas ta loodusjõude, inimest, jumalat, armastust ja sõprust. Friedrich robert Faehlmann(1798-1850) – lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Lõi Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES), mille eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule, muinasjuttude uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse palitsiteerimine. 1939. aastal esines faehlmann ÕES-is ettekandega kalevipojast, millest saadi mõte teha Kalevipoeg. Kirjutas saksa keeles 8 müüti. On kirjutanud ka luuletusi: mõttesalmik „Järwa-ma wanna mehhe õppetused“, dialoogiline „Piibo jut“, ka jutte : „Tühi jutt, tühi lori“, „Kalendritegija kimbus“. Ta on ka „Kalevipoja“ idee ja algatuse autor. Fr
Piibel o ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas; o taotles rahvapärasust ja lihtsust; rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara; o andis autoriteedi selles kasutatud keelele, miska paranes eesti kirjakeele staatus; o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks
trükikoja kaudu levitama ka rahvavalgustuslikku kirjandust. Samuti rajas ta Põltsamaale majandusliku seltsi, mille tegevusest võtsid osa mitmed baltisaksa aadlikud. Wilde 1766. aastal asutatud trükikoda jäi küll algusest peale kahjumisse, kuid tegutses siiski Põltsamaal kuni 1789. aastani, mil see Tartusse üle viidi. Wilde ja Hupel annavad välja "Lühhikest öppetust" 1766 1766. aastal alustas Peter Ernst Wilde ka rahvavalgustusliku ajakirja väljaandmist, mis sai tuntuks pealkirja "Lühhike öppetus" all. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde Hupel, kellele see oli kirjanduslikuks debüüdiks. See tegi mõlemad mehed üle Liivimaa tuntuks rahvavalgustajatena. Ajakirja ilmumise algust loetakse ka eestikeelse ajakirjanduse alguseks. 1771. aastal tõlkis Hupel eesti keelde veel teisegi Wilde käsikirja: "Arsti ramat nende juhhatamiseks kes tahtwas tööbed ärraarwada ning parrandada"
kultuurilis-poliitilist tegevust. 1870. aastal pandi alus veel Eesti Üliõpilaste Seltsile. See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks olio ma liikmeskonna harimine ja kõlbeline, kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis alustas tegevust 1872.aastal. Seltsi eesmärgiks oli rahvavalgustusliku, teadusliku ja õppekirjanduse väjaandmine, eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas alguset peale uut kirjaviisi ning toimetas trükki hulgaliselt raamatuid. 6.Aleksandrikool 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte, et oleks vaja priikslaskmise lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas,
Viimane laul tegelema eesti keelega. Ta pälvis tunnustuse koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838.aastal ja selle hümniks. Jannsen on avaldanud algupäraseid hilisema juhina. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, külajutte («Maatargad», «Uus variser» jt.). Kõik ta rahvaluule ja muinsuste uurimine ning kirjutised on elavas ja mõnusas rahvakeeles. J-i rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. ühiskondlik tegevus oli oluline rahvusliku 1839.aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti liikumise algupoolel. Pärast 1870. a-t astus ta Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai sobingusse mõisnikega ning muutus rahvusliku alguse rahvuseepose koostamise mõte. liikumise võitleva, demokraatliku suuna ja selle Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlase pärimusi, juhi C. R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks
võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Ta oli esimene eestlane, kes lõi kunstiväärtuslikku luulet. F. R. Faehlmann (1798- 1850) *Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna *Arstitöö kõrval huvitus eesti keelest, rahvaluulest, kirjandusest (Tartu Ülikooli lektor) *Õpetatud Eesti Seltsi looja, hiljem selle juht (eesmärgiks eesti keele, rahvaluule, muinsuste uurimine, rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine) *1839. a. esines ÕES-is ettekandega Kalevipoja kohta (ühendas Kalevipoja-muistendid tervikuks, luues tulevase eepose visandi) *avaldas Saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti("Emajõe sünd", "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja hämarik", Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta", "Vanemuse kosjaskäik"), millega püüdis taastada eestlaste mütoloogiat.
talurahva entsüklopeediaks. Üldtuntuks sai Masing aga tänu „Marahwa Näddala-Lehele“ (1821-23, 1825), milles pakuti sõnumeid kodu-ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Osava esseistina esindab ta toonast 32 intellektuaalset kõrgtaset. Tema asjalikud väited on vürtsitatud vaimukate paralleelide ja irooniliste nüketega, nagu võib lugeda ühe essee kokkuvõttes. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Selles leidub mõndagi niisugust, mis pole aegunud tänapäevani, näiteks 1795. Aastal välja antud „ABD ehk Luggemise-Ramatus“ sisalduvad metoodilised juhised. Vanemaile antakse näpunäiteid: ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis, kui lapsel on parim mänguhoog; lugemine ärgu olgu karistuseks jne. Antakse juhatust veerimise õpetamises. Selgitatakse kirjavahemärkide osa
Tartu 1850; Lisaks 2 salatrükki, 6. tr. Tartu 1922, 7. tr. Tln. 1953, 8. tr. 1974; peamiseks eeskujuks Goethe "Reineke Fuchs"). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamiseteed" (Tartu 1853, 3. tr. Tartu 1922; osalt Jean Pauli motiividel) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.).Z Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (184849), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861; 2., parand. tr. 1882), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854, 3. tr. 1869), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879, 4. tr. 1900; kõik Tartu)
annaabi.ee 
