Eesti Kultuurilugu
H. Rosenplänteri poolt
välja antud keeleteaduslik ja kirjanduslik väljaanne. Ajakirja ümber koondus
tähelepandav estofiilide rühm (Masing, Frey, Peterson, Holter). Väljaande tähtsus oli
eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites avaldati arvukalt eesti keele alaseid
artikleid. Selles lehes sai alguse eesti kirjanduskriitika ja teooria. Siit kasvas välja meie
pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald.
Rahvavalgustaja Eestimaa tuntumaks rahvavagustajaks võib pidada Äksi pastorit ja
Tartumaa praosti O.W. Masing. Võitlus rumaluse, ebausu, usuliste liialduste ja
harimatuse vastu. Rahva harimine, kui kõrgeim eesmärk. O.W Masing nõudis eesti keele
kasutuselevõtmist ametlikus asjaajamises.
Kalevivabrik Uuteks arenevateks ettevõteteks Eestis 19. sajandi hakul olid
kalevivabrikud. Aitas kaasa kodumaine tooraine ja see, et toodang läks suures osas Vene
sõjaväele. Esimestena asutati aastal 1819 kalevivabrikud Narva ja Kärdlasse, aastail
annaabi.ee 
