ainuparteisüsteem, propagandaaparaadiga, • äärmuseni • vene šovinism, tsentraliseeritud • agressiivne välispoliitika, riigiaparaat, • klassivõitluse nimel • ühiskonna elu range korda saadetud reglementeerimine, massiterror oponentide • salapolitsei jälgimine, vastu, • kohustuslik bolševismi • olematute ideoloogia, rahvavaenlaste otsimine. Stalin oli töörahva “juht ja õpetaja”. Tema olulisuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fakte ja fotosid, teda kujutati Lenini kaastöölisena. Industrialiseerimine • Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i. • Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses. • Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest.
ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944). Uus valitsus (Otto Tief). EV eksiilvalitsus. Mobiliseerimine võõrvägedesse. Metsavennad. Põgenemine (u 80 000 inimest).
välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP · Toiduainete riigile andmine -- > maksud ( ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul) · rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror · Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. · 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. · Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused · hävitati nende juhtivad kommunistid · puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades
toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD(Siseasjade Rahvakomissariaat) vägede vastu. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi tulemata ning nõukogude võim alustas laiaulatuslikke operatsioone metsavendade abistajate ja perekondade vastu. Kiiresti laienes ka NKVD agentide võrk, sagenesid haarangud metsade ja taludes. Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945
*Koonduslaagrid kontrollivad seadused) - küüditamine: vangi- ja *Tsensuur ajakirjanduses *keelustati teised parteid ja parlament koonduslaagrid GULAG (ku *Tööandjad ja töövõtjad - *veriselt kõrvaldati natsipartei ja poliitilised vastased) korporatsioonid (vastuolude opositsioon - rahvavaenlaste hulk 4% lahendamine, vältimaks streike ja *julgeolekuamet, Hitlerile alluvad *majanduse allutamine riigi suurvallandamisi) kontroll! relvastatud rühmitused ettevõtete riigistamine *Võimu tugisambaks SS - kaitsemalev *sotsiaalhüved transport, *Salapolitsei Gestapo elamispind ja esmatarbekaub
eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine rahulepingutes, majanduslikud raskused, võimuvõitlus, erakondade paljusus. Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur. Sellega pidi kaasnema majanduse õitsemine ja karm rahvavaenlaste hävitamine. Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria. Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim. Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks
kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 kuni veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945
hukati. Stalini isikukultuse kujunemine seoses Stalini 50-nda snnipevaga (1929). Admisnistratiiv-brokraatliku ssteemi kujunemine, mida iseloomustasid: riigi krgemas juhtkonnas langes intellektuaalne tase ja poliitiline kultuur. vhikliku ametnikkonna kasv, kellelt nuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn
Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Saksa väed jäid hiljaks. Suurima edu saavutasid metsavennad Tartus, kus 10 juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Punaarmee oli taandunud Emajõe põhjakaldale ja neid hoiti nii kaua kinni, kui saabusid Saksa väed. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid (viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu) Hävituspataljonid said kuulsaks oma metsikusega, mõrvasid ligi 2000 tsiviilisikut . Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.
tootlikkus ei tõusnud. Zizzle Suur terror Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror. Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi,julgeolekuorganeid ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu. · Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid ) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem (GULAG) Kokkuvõttes võib kommunistlikku diktatuuri pidada verisemaks diktatuuriks 20.sajandi ajaloos. Avaldatud andmed viitavad kuni 40 miljoni inimese surmale.
üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Saksamaa tegevus. Austria ja Tšehhoslovakkia anastamine. Rahustamispoliitika. Lääneriigid protestisid, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka
talumajapidamisi 93%, vähenes teraviljasaak, loomade arv. 1934 alustas Stalin vägivalla kampaaniat Suur terror. Asus oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed, langesid ohvriks samad inimesed kes olid tal kunagi aidanud terroriaparaati üles ehitada. 1934 langes Stalini käsul korraldatud atendaadi ohvriks üks NSV juhte Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat, süü aeti rahvavaenlaste peale, korraldati näidisprotsessid, kus end süüdi tunnistati ja nad maha lasti. Terror omandas suure hoo 1937 aastal kui hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu, mõrvati või vangistati 40 000 eri astme sõjaväejuhti.Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG), kus vangid surid massiliselt. Robert Conquest on kokku pakkunud tapetute ja hukkunute arvuks 20 miljonit.
Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi. *Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, neil oli ainult kerge käsirelvastus ning sedagi oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid nad erinevaid Nõukogude asutusi.Kuna Saksa väed hilinesid, jõudis Punaarmee ootamatusest toibuda. Mitmel pool vallandusid lahingud, mis lõppesid enamasti metsavendade taandumisega. Metsavendade vastatasteks olid hävituspataljonid, mis olid loodud võitluseks rahvavaenlaste vastu. Võimustruktuurid *1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust, kui punaväed lahkusid ning sakslased tulid. Saksa sõdurid võeti vastu vabastajatena. Esialgne positiivne hoiak hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et saksa ametnikud ei taha midagi kuulda Eesti iseseisvusest. Eestist, Lätist,Leedust ja Valgevenst moodustati riigikomissariaat,mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Moodustati Eesti Omavalitsus,kuid selle autonoomia taotlused ei läinud läbi. Majandusolud
Lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil, alustati talurahva massilist, kiiret kollektiviseerimist, alustati ülimalt forsseeritud industraliseerimist, I viisaastaku plaani elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda, viidi ellu suurte kulutustega seotud ümberrelvastamise programme, viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem, seadustati seadusetus rahva jaoks, määratleti nn rahvavaenlaste hulk, alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ning formeerus ohjeldamatu Stalini isiku kultus seoses tema 50nda sünnipäevaga. Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi, NSVL muutus tööstusriigiks.
pealetungisõjaks. Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt.
riigiaparaadi ühtekasvamine, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike klasside, vähemusrahvuste ,haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 1930. ja 1931. aastal represseeriti 1 803 392 inimest süüdistatuna kulakluses, mis tähendas, et neilt võeti ära kogu vara ning küüditati sunnitöölaagritesse või koos perekondadega pagendusse Siberisse. 1932. aasta augustis anti välja dekreet, mis nägi ette surmanuhtluse või kümneaastase sunnitöölaagri igasuguse sotsialistliku omandi varguse või lõhkumise eest (sh kas või üksikud
Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid
Rivaalideks olid näiteks L.Trotski, N.Buhharin, L.Kamenev, G.Zinovjev jt. Sealhulgas hukati ka kommunistliku partei liikmeid. Rahva jaoks seadustati seadusetus ehk oli kohtuväline karistussüsteem kohtumõistjad ehk kolmikud ehk ,,troikad" kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeoleku ülem. Kuna kohus puudus, siis puudus rahval ka igasugune õigus kuskile pöörduda. INIMÕIGUSTE RIKKUMINE Propaganda ja tsensuur ning massirepressioonid, ,,rahvavaenlaste hulk" ligikaudu 4,6% elanikkonnast, sunnitöö kasutamine kuna oli vaja tasuta tööjõudu. Riigis toimuvat kontrollis KGB. NSVL välispoliitika oli agressiivne ja dualistlik, ühest küljest sõlmiti erinevaid rahusid (Briand-Kellogi pakt, ka Hiina-Jaapan. Samas osales NSVL sõjalistes konfliktides abistades erinevaid riike rahaliselt ja relvastusega ning valmistus avalikult sõjaks.
1.aug.sai linnavalitsus braunschweigilt ultimaatumi,:kuningapere ei tohi puutuda muidu having. Tuileries vallutamine 10.aug 1792 SPR tähtsamatest daatumitest.konst monarhia lõpp seadusandliku kogu lõpp Kolmas parlament-konvent(la convention)ja vabariigi sünd-peale 10.aug sündmusi sai Dantonist zirondiinliku valitsuse kohtuminister.Ta andis käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud. Marat õhutas patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma.2.sept 1792 algas veresaun- Pariisis tapeti 1395.vanglates näidati julmust.Riiklik sõjavägi oli rindel.Marat silmis oli norm. Parlamenti pääsesid kõik 10.aug ja 2.sept. sündmuste kangelased:danton,Robespierre,vend Augustin,linnapea petion,marat jt ja üliaktiivne jakobiin Saint-Just.Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792.
tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus. Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all. Lisaks klassivaenlastele hakati tapma komparteid, julgeolekuorganeid ning armeed (ehk inimesi, kes olid aidanud Stalini poliitikat). Stalini tapmised aeti rahvavaenlaste kaela ning mõrvade eest tapeti maha n-ö süütuid inimesi. Peagi tapeti kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemusrahvad. Loodi ülemaailmne sünnitöölaagrite süsteem, kus vangid surid massiliselt ebainimlike tingimuste tõttu. Hukkunute arvuks peetakse 40milj. Erinevalt Hitlerist suutis Stalin oma kavatsusi peita, esinedes rahutooja ning ohjeldajana. 6.Eesti 1920.-30. Aastatel.
9 miljonit inimest) Tulemus: · Vähenes viljasaak ja kariloomade arv · Tootlikkus langes I maailmasõja eelsele tasemele · 1932-1933 puhkes näljahäda, mille all kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus umbes 7 miljonit inimest Suur terror · Terrori läbiviimine oli NKCD (siseasjade rahvakomissariaat) korraldada. · Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik. · Korraldati näidisprotsesse ,,rahvavaenlaste" üle. · Ohvrite arv ligi 20 miljonit inimest GULAG · GULAG vangilaagrite peavalitsus · Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis · Laagrite põhimõte tagada odav tööjõud rasketööstusele · Korraga võis vangilaagrites olla kuni 5% elanikkonnast Stalini isikukultus Kujunes välja stalini määdutundetu austamine isikukultus Dikatuuri kangelased: · Pavlik Morozov · Aleksei Stahhanov Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika Türgi 1
NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida- Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on
1920. aastate lõpus ja 1930. a-te alguses kujunes administratiiv-bürokraatlik sotsialismimudel: Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha. Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt. Massiline sundkollektiviseerimine maal. Planeerimine hakkas toimuma siis viisaastakute kaupa. Punaarmee ümberrelvastamine. Viidi sisse kaupade kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid. Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga. Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksustati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigilaenukampaaniad. Toidukaupade
korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaela 4.03.1953 Suri Jossif Stalin Totalitaarne ainuparteisüsteem Äärmusteni tsentraliseeritud riigiaparaat Ühiskonnaelu range reglementeerimine Salapolitsei jälgimine Kohustuslik bolsevismi ideoloogia Juhikultus võimsa propagandaaparaadiga Vene sovinism Agressiivne välispoliitika Klassivõistluse nimel korda saadetud massiterror oponentide vastu Olematute rahvavaenlaste otsimine Sula 1953-1968 N.Hrustsovi 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müügino tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt makse. 1954. a hakati Eesti NSVs kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt r 1954. Moodustatakse pagulasvalitsus 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene Saade 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N.Hrustsov oma ettekandes Stalini isikukultuse hukka. Eesti NSVs rehabiliteerimine
admisnistratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine, mida iseloomustasid: · riigi kõrgemas juhtkonnas langes intellektuaalne tase ja poliitiline kultuur. · võhikliku ametnikkonna kasv, kellelt nõuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: · partei- ja riigitegelased · kõrgemad sõjaväelased. · talupojad · vähemusrahvused (küüditamised, eliidi hävitamine) · rahvavaenlaste perekonnad · repressiivaparaadi töötajad (3 puhastust) terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon.
lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine; käsitulirelvade moderniseerimine jne) · viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem · seadustati seadusetus rahva jaoks. 1929 hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus kohtumõistjateks inimeste üle said nn kolmikud kohalik parteisekretär, täitevkomitee esimees, julgeolekuülem · määratleti nn ,,rahvavaenlaste" hulk, ca 4,6 % elanikkonnast. 160 miljonist moodustas see 7,4 miljonit inimest. Alustati massilist sunnitöö kasutamist majanduses · alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust. Esimeseks taoliseks oli 1928 nn Sahtõ protsess insener-tehnilise intelligentsi üle kaevandustes · püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei- ja valitsusringkondades Stalini isiku ja tema
administratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine, mida iseloomustasid: Kujunes hierarhiline alluvuspüramiid, ametnike arv suurenes aga samas haridustase langes. Need inimesed olid võimelised ainult käske täitma, mitte ise mõtlema. Neilt oodati jäägitut ustavust kõrgemale juhtkonnale. 5. terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited): mittevene rahvad, rahvuslik eliit ja intelligents, partei- ja riigitegelased 6. määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris: · sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; · riikliku ideoloogia propaganda · ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism
selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Märts 1945 veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku (6). 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil,
pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on
jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) · 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine. · Tulemus: põllumajanduse laostamine. Kaardisüsteem linnades. Must turg. 34. Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? Sunnitöölaagrite süsteem. Stalini jaoks kujunes see oluliseks vahendiks nõukogudde rasketööstuse ülesehitamisel, vangilaagrite süsteem, rahvavaenlaste vastu, 35. Aastaarvud: 1917 okt, 1918-20, 1921, 1922, 1924, 1928, 1929, 1931-32, 1937. Lenin, Trotski, Stalin. 1917 oktoober Oktoobrirevolutsioon 1918-20 Vene kodusõda 1921 Venemaa tunnustas Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola omariiklust 1922 Moodustati NSVL 1924 Suri Lenin 1928 Lenin loobus NEP-poliitikast 1929 - jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) 1931.32
bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. Lisana ajalehest: Euroopa silmad avanevad Läänes hakatakse lõpuks aru saama, et kommunismil ja fashismil ei ole erilist vahet. Enamgi veel - kommunismiohvrite arv 100 miljonit on fashismiohvrite omast neli korda suurem. tekst: Mart Laar Kui Nürnbergis mõisteti kohut nii natside kui ka natsismi üle, siis kohus kommunismi üle on
........................................... · ............................................................................................... · ................................................................................................. · ............................................................................................... · ............................................................................................ 6) määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7) riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; riikliku ideoloogia propaganda (lugeda lk.88-89); ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism
960ndatel ja 1970ndatel luuakse olulisi arhiive: NSV teaduse arhiiv. ENSV filmi ja foto dokumentide riiklik keskarhiiv, Eesti NSV teaduse tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv (Koguti kõik projektid). Rajooni arhiivid, ülesandeks oli talletada kohalike asutuste materjale, talletada personali dokumente. Arhiivid võeti julgeoleku organisatsiooni võimu alla (NSVL toimus see 1930ndatel). 1930ndatel hakati pidama rahvavaenlaste kartoteege, kus nad liigitasid ära erinevad rahvavaenuse tasemed. Pidevalt koguti rahvavaenlaste kartoteege kui miskit toimus. Sama süsteem kehtis ka ENSVs. Suur osa arhiivi materjalidest olid ära salastatud riigi poolt, neid hoiti erihoidlates. Sama erihoidlate süsteem toimis ka raamatukogudes, et lugeda oli vaja Moskva poolt õigust. Seda kirja sai kui oli vaja materjali uurimistöö jaoks. Nõukogude liidu ajal ei tohtinud teha suguvõsa uuringut. NSVL oli kaartide suhtes
parteiga (NLKP-ga), · ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (NKVD), · primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, · juhikultus, · klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror- vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, · spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Beria reformid 1953 Uus rahvuspoliitika: · Kritiseeriti julgeoleku tööd vastupanuliikumise mahasurumisel · Põhjendamatut repressiivpoliitikat · Rahvuskaadri vähest rakendamist · Kohalike eripärade eiramist Beria amnestiaga vabanes karistusautustest 1,2 miljonit inimest- enamikus kriminaalkurjategijad 3. Hrustsovi aeg ehk sula 1956-1968 Süsteemi mõningane liberaliseerimine: · Terrori vähenemine
riiki ei olnud nõus seda sõlmima: Saksamaa ja Poola. Selle asemel jõudis Prantsusmaa lepingu sõlmimiseni NSVL-iga, kuna nägi just NSVL-s seda jõudu, kes oleks valmis vastu seisma Saksamaale. Suur terror Stalin tappis ja represseeris enda vastaseid (need, kelle ideed ei ühtinud täielikult tema omadega) Komparteis. Sai alguse 1934. Ajendiks oli Kirovi tapmine. Kirovis nägi Stalin endale konkurenti, lasi ta tappa. See aga lubas Stalinil algatada ,,rahvavaenlaste" otsimise kampaania ka parteilaste seas. Suure terrori alla sattusid ka impeeriumi piires elavad rahvusvähemused. Omakeelsed raamatud, ajalehed jm keelati, mehed arreteeriti; alles jäid naised ja lapsed. Kui 1920ndatel oli NSVL-s eestikeelseid koole ja ajalehti, eesti küladest arreteeriti mehed ja saadeti vangilaagritesse. GULAG vangilaagrite süsteem. SAKSAMAA Saksamaal toimus 1918 novembrirevolutsioon. Selle tulemusena Saksa keiser Wilhelm II kaotas võimu.
(bolsevike) Partei); hiljem NLKP. Stalini võimalikud rivaalid heideti parteist välja, mõisteti rahvavaenlastena süüdi ja hukati. Seoses Stalini 50-nda sünnipäevaga (1929) kujunes välja isikukultus. Ametnikkonnalt nõuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Rakendati massilist terrorit teatud elanikkonnagruppide suhtes: partei- ja riigitegelased, kõrgemad sõjaväelased, talupojad, vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati
rahvavaenlastena süüdi ja hukati. Seoses Stalini 50-nda sünnipäevaga (1929) kujunes välja isikukultus. Ametnikkonnalt nõuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Rakendati massilist terrorit teatud elanikkonnagruppide suhtes: partei- ja riigitegelased, kõrgemad sõjaväelased, talupojad, vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud
NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. · ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine:
(raskemasinate väljaarendamine) alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi. Viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem Seadustati seadusetus rahva jaoks. Määratleti nn „rahvavaenlaste“ hulk, ca 4,6%elanikkonnast. Alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust Püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon, partei ja valitsusringkondades Stalini isiku ja tema poliitilise joone suhtes Vohas ohjeldamatu Stalini isikukultus, eriti seoses tema 50. sünnipäevaga 1929 INDUSTRIALISEERIMINE
7 vaimselt olid mõlemad rasked. (Pajur et al. 2005: 184) Eriline roll repressioonide teostamisel kuulus hävituspataljonidele. Ametlikult oli nende esmaseks ülesandeks takistada vaenlase võimalikke diversiooniakte ning võidelda langevarjurite vastu rindelähedastes piirkondades. Tegelikkuses said hävituspataljonid Eestis kurikuulsaks metsavendade ja teiste ,,rahvavaenlaste" tabamiseks korraldatud haarangutega. Need haarangud kujutasid enesest sõjakuritegusid. Hävituspataljonlased piinasid ja tapsid vangilangenud metsavendi, võtsid pantvangi metsavendade perekonnaliikmeid, tapsid metsavendade abistamises kahtlustatavaid tsiviilelanikke, põletasid talusid, hävitasid materiaalseid väärtusi, röövisid jne. Seega oli tegemist jätkuva punase terroriga, mis sõja tingimustes omandas eriti suure ulatuse ja ennenägematu jõhkruse
Tootlikkus langes I maailmasõja eelsele tasemele 1932-1933 puhkes näljahäda, mille all kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus u 7 mln inimest Suur terror 1934 a alustati vägivallakampaaniat, mille eesmärk oli Stalini võimu kidlustamine Terrori avasignaaliks oli kommunist Kirovi tapmine Terrori läbiviimine oli NKVD( siseasjade rahvakomissariaat) korraldada Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik Korraldati näidisprotsesse „rahvavaenlaste“ üle Ohvrite arv ligi 20 mln GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis Laagrite põhimõte- tagada odav tööjõud rasketööstusele Korraga võis vangilaagreis olla kuni 5% elanikkonnast Stalini lähikond- Beria, Molotov, Vorošilov, Kaganovitš Stalini isikukulltus Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov ja Aleksei Stahhanov Aasia, aafrika ja Ladina-Ameerika
aines säiliks vastavalt nendele tähtaegadele, mis paika on pandud, aga demokraatliku ühiskonna puhul on arhiiv seotud juurdepääsega - see oli aga nõukogude ühiskonnas teistsugune, selle taga oli riigi suhtumine, al 1930. aastatel allutati arhiivisüsteem julgeoleku organitele, esmatähtsaks sai selle materjali säilitamine, teiselt poolt esmase funktsioonina tõuseb esile see, et arhiiv peab varustama julgeolekuorganeid vastava teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi
1920ndate aastate lõpus ja 1930ndate alguses kujunes administraatiiv-bprokraatlik sotsialismimudel. 1) Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha 2) Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt 3) Massiline sundkollektiviseerimine maal 4) Planeerimine viisaastakute kaupa 5) Punaarmee ümberrelvastamine 6) Viidi sisse kaupade kaardisüsteem 7) Kujunes kohtuväline karistussüsteem 8) Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas 9) Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd 10) Peeti näidiskohtuprotsesse (hirmutamiseks) 11) Hukati või saadeti maalt välja kõik Stanilile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid 12) Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50nda juubeliga Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksutati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigi laenukampaaniad. Toidukaupade
See nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, ja anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele vastuvõetavamaks ning piiskopid heidetakse parlamendi ülemkojast välja. 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetuskond koodnus põhja- ja lääne Inglismaale. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele. Charles I hukkamine- kui ''türanni ja rahvavaenlaste'' surma. Hukkamisplatsile kogunenud rahvas seisis vaikides ega juubeldanud. Euroopa kuningakodades põhjustas tema hukkamine soki. Isegi kauge Venemaa tühistas Inglise kaupmeeste privileegid. Cromwelli diktatuur-tema positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega maha surutud Iirimaa ülestõus ning Sotimaa liitmine Inglismaaga sõjalisel teel. patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui tärgeldatud krae kandmine, kui Cromwell suri lõi
Mis sellel päeval toimus? VI KOLMAS PARLAMENT KONVENT (LA CONVENTION) JA VABARIIGI SÜND Peale 10. augusti sündmusi sai DANTONist zirondiinliku valitsuse kohtuminister. Ta kuulutas välja uued parlamendivalimised. Kuna vaenlaste väed polnud enam pealinnast kaugel, andis Danton käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud (nn kahtlased). Vanglad täitusid imekiiresti, sest pealekaebamistega väljendati patriootilisi tundeid. Oma ajalehes õhutas Marat patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma, sest zirondiinidest ministritele polevat mõtet lootma jääda. Ta oli surmveendunud, et vaenlast saab peatada üksnes terroriga. Veresaun algaski 2. septembril 1792. Ainuüksi Pariisis tapeti 1395 kinnipeetavat. Lihtrahvas tungis vanglatesse, kus näitas üles ennekuulmatut julmust24. Enamikul ohvritest polnud mingit pistmist poliitikaga. Riiklik sõjavägi oli rindel, Rahvuskaart, mis allus linnavalitsusele, võinuks peatada seesugused
kolmes Balti riigis. Suvesõda · Piirilahingud. · Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. · Metsavendade salgud, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed kohalikud mehed. · Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. · Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsusega nõukogude korra suhtes. Saksa okupatsioon (ptk.37) Võimustruktuurid · Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. · Viidi ellu Berliini poliitikat
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu julgeolekuorganid Eestis 18 772, prokuratuur ja ühismääruse elanikkonna passide miilitsaorganid aga 26 284 isikut, seega ulatus väljavahetamise kohta, mis aitas kiirendada ka arreteeritute arv kokku 45 000ni. Tapetud “rahvavaenlaste” väljaselgitamist. 1946. aasta metsavendade arvuks tuuakse 1495. Lätis oli alguseks oli välja jagatud ligi 280 000, 1947. repressioonide ulatus samasuguse märgukirja aasta lõpuks aga 417 903 passi, sh. 343 057 järgi otsustades mastaapsem: 73 000 arreteeritut eestlasele. ja 2321 vastupanuliikumise mahasurumise 1944
Mis sellel päeval toimus? VI KOLMAS PARLAMENT – KONVENT (LA CONVENTION) JA VABARIIGI SÜND Peale 10. augusti sündmusi sai DANTONist žirondiinliku valitsuse kohtuminister. Ta kuulutas välja uued parlamendivalimised. Kuna vaenlaste väed polnud enam pealinnast kaugel, andis Danton käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud (nn kahtlased). Vanglad täitusid imekiiresti, sest pealekaebamistega väljendati patriootilisi tundeid. Oma ajalehes õhutas Marat patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma, sest žirondiinidest ministritele polevat mõtet lootma jääda. Ta oli surmveendunud, et vaenlast saab peatada üksnes terroriga. Veresaun algaski 2. septembril 1792. Ainuüksi Pariisis tapeti 1395 kinnipeetavat. Lihtrahvas tungis vanglatesse, kus näitas üles ennekuulmatut julmust24. Enamikul ohvritest polnud mingit pistmist poliitikaga. Riiklik sõjavägi oli rindel, Rahvuskaart, mis allus linnavalitsusele, võinuks peatada seesugused
Järeleandmine oli vaid ajutise iseloomuga, 1930 sügisest läks massiline kollektiviseerimine uuesti täie hooga käima. Varasemat lainet oli iseloomustanud halastamatu terror, need asjad ei kadunud ka kuskile, kulakute vastane võitlus jätkus, administr sund jätkus ka. Senisest suuremat sundi pandi maj sunnile- üksiktalupoegade makse tõsteti veelgi. Talupoegadel ei jäänud tõepoolest muud üle kui minna kolhoosi- maksuvõlglased liigitati automaatselt rahvavaenlaste hulka. Üksiktalupojad hakkasid uuesti vabatahtlikult kolhoosidesse astuma. 1931 sept-ks tõusis kolhoosidesse ühinenud üksiktalude arv uuesti 60% piirimaile. 1932 jõudis ametlikult kollektiviseerimine lõpule. Igasugused saadused olid märkimisväärselt langenud. Teravilja kogusaak oli 1928 76 milj tonni, 1932 oli aga 67 milj tonni- 9 milj tonni vähem. Kolhooside peamiseks tegevusalaks oligi teraviljakasvatus, ülejäänud põllumaj alad jäid veelgi kängu
võimalik mõjutada uusi kuritegusid mitte toime panema". Seletuskirjas esitatu järgi on tegemist meetmega, mida ,,kohaldatakse juhul, kui esineb oht, et süüdimõistetu paneb pärast karistuse ärakandmist vabanedes toime uusi raskeid kuritegusid, mida muul viisil ei ole võimalik ära hoida" *19 . Nõnda selgub, et kontingendi piiritlemine, kelle suhtes Eestis preventiivseid meetmeid kasutama hakatakse, on ebaselge isegi suuremal määral, kui oli omaaegsete rahvavaenlaste puhul. On põhimõtteline küsimus, kas selleks, et võtta inimeselt tähtajatult vabadus, piisab üksnes ohu tuvastamisest, selle prognoosimisest, et ta paneb võib-olla pärast vabanemist toime uusi kuritegusid. Siinkohal tasub meenutada, et kõik niisugused käitumisprognoosid saavad olla ainult tõenäosuslikud, vaatamata sellele, et neid tehakse regulaarselt (nt ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhoolduse määramisel)
annaabi.ee 
