ülemvõimu sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere kujunemine lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdad 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste e ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena
Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest. Senat koosnes magistraatidest, kes olid ametis eluaeg. Ta tegeles riigi tähtsamate asjadega. Kõik seaduseelnõud pidi olema senatis heaks kiidetud, enne kui see läks rahvakoosolekule edasi. Rahvakoosolekud võtsid vastu või lükkasid tagasi seadusi ja hääletasid valitavate magistraatide poolt või vastu. Lihtkodanikud ei tohtinud ise seaduseelnõusid algatada ega kandidaate esitada ja nende tahe võitis harva.
Vabariik-riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel * Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (nt. parlament) või valijad. Rahva jagunemine * patriitsid-suursuguste suguvõsade liikmed, rikkamad kodanikud * plebeid-lihtrahvas (talupojad ja mõned rikkamad linnakodanikud) Patriitside ja plebeide suhe * Ei tohi omavahel abielluda, plebeid ei pääse riigiametisse ja preestriks ega senatisse * Aja jooksul plebeide õigus kasvab -Rahvatribuunide valimine -Keelati võlaorjus -Tühistati abielukeeld -Sisuliselt võrdsed * Omavahelise nägeluse käigus pandi kirja esimesed Rooma seadused: Kaheteistkümne tabeli seadused * Riiki juhivad ametnikud ja senat Magistraadid-riigiametnikud Konsulid-kõrgemad magistraadid, juhtisid Rooma armeed Preetorid-võisid konsuleid vajadusel asendada, korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge
Vahemere · 2. saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide allutamine ja piirkonnas Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed 2. saj ja vabariigi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks. langus · 2.-1. saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1. saj eKr
u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 – 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja
u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja
ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed ja vabariigi 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise langus takistamiseks. · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena
kohustust kuid ei tohtinud abielluda plebeiga. Klasside vaheline võitlus lõppes III sajandil eKr. Selle tulemusena said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Plebeid saavutasid selle nii, et läksid korraks Rooma linnast välja. Plebeide saavutatud õigusi hakkas kaitsma rahvatribuun. Igasse uue riigikorra ametisse pandi kaks inimest, et vältida diktatuuri tekkimist. Veto - "keelan." 11 Rahvatribuunide ameti majad olid avatud ööpäev läbi, et kõik saaksid igal ajal kaevata neile tehtud ülekohtu peale. Rahvatribuun muutus hiljem Rooma tähtsaimaks ametkonnaks. Vabariigi aja lõppus lasksid ptriitsid ennast plebeideks kuulutada. Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest). Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500.
The term itself comes from Latin: during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service. Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata. Diktaatorile kuulus kogu võimutäius, mis oli piiratud ainult tähtajaga(mitte yle kuue kuu). Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto. Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas. ---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de jure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud
Jumalanna Cerese kaitse all, teravilja jumalus. On arvatud, et algselt tegelesid plebeid põllumajandusega. Kui keegi oli päris patriitsi päritolu, keegi ei kadestanud, ei tahetud saada, oli sünnipärane. Plebeid said võimu juurde ajaga. Cicero oli plebei päritolu, ei häbenenud seda. Rahvaediilid e plebeiediilid, olid rahvatribuuni abid. Võim toimis ainult promeeriumi sees. Võim, mida enne kandis kuningas, jaotati konsulite ja muude magistraatide ja rahvatribuunide vahel. Sellele lisandub veel census. Erakordne, sest kehtib 5 aastat. Neid oli 2 meest. Erinev teistest institutsioonidest, censori amet oli mõeldud pensoneerunud magistraatidele. Pidid olema kõrges eas, karjääri lõpus olevad inimesed. Valiti inimesed, kellel ei olnud kellegagi konflikte, väärikad. Algselt tähendas kodanike loendamist, määramine varanduslikesse gruppidesse. Tänu sellele sai ülevaate määratavatest maksudest ja ettevõetavatest avalikest töödest